Kõlvart: Aleksei Semjonov on väärikas Tallinna teenetemärgi kandidaat ({{commentsTotal}})

{{1492677000000 | amCalendar}}
Mihhail Kõlvart.
Mihhail Kõlvart. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul Tallinna teenetemärgi kandidaadiks esitatud Aleksei Semjonovit tunnustanud nii presidendid kui ministrid ning ta on Tallinna linna tunnustuse täielikult ära teeninud.

"Aleksei Semjonov on olnud üks vabariigi presidendi rahvusvähemuste ümarlaua loojatest ja on oma panuse eest saanud tänukirju president Lennart Meri ja president Arnold Rüütli käest," ütles Kõlvart, kes esitas Semjonovi Tallinna teenetemärgi kandidaadiks.

"Lisaks on keskus saanud tänukirju endiselt sotsiaalministrilt Taavi Rõivaselt. Aleksei Semjonovi juhitav Inimõiguste Teabekeskus tegeleb üle 20 aasta inimõiguste realiseerimise ja kaitsega, osutades sealhulgas ka tasuta õigusabi, mida on saanud üle 20 000 inimese," lisas ta.

Kõlvart rääkis, et Semjonovi juhitav Inimõiguste Teabekeskus loodi 1994. aastal Taani välisministeeriumi kaasaitamisel. "Eesti kaitsepolitsei on korduvalt avaldanud arvamust, et Inimõiguste Teabekeskus on Venemaaga lähedalt seotud ning Eesti riigi suhtes vaenulik. Samas Amnesty International on pidanud süüdistusi alusetuteks. Keskuse kaitseks on välja astunud teiste hulgas ka endine NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja tuntud Vene inimõiguslane Ljudmila Aleksejeva," märkis Kõlvart.

Ta lisas veel, et Inimõiguste Teabekeskus tegutseb projektipõhiselt. Selle rahastajate seas on Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament, Sorose fond, Norra Suursaatkond, Suurbritannia Kuningriigi Suursaatkond ja USA Suursaatkond.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et tema poleks Semjonovit Tallinna teenetemärgi kandidaadiks esitanud.

Reinsalu: Semjonovi tegevus õõnestab riigi aluseid

Kavatsust anda Semnjonovile kritiseeris teravalt justiitsminister Urmas Reinsalu, kes ütles, et see mõjub kui infooperatsioon, mille ülesanne on riigi aluseid õõnestada.

Ta ütles, et Semjonovi elutöö on olnud kogu jõu ja nõuga süstemaatiline Kremli infooperatsioonides kaasalöömine. "Seda on aastate jooksul korduvalt avalikustanud põhiseaduslikku korda kaitsev kaitsepolitseiamet. Selle teenetemärgiga näidatakse, et säherdune õõnestustegevus pole mitte hukkamõistu, vaid tunnustamist vääriv. See on vastuvõetamatu aktsioon," lausus Reinsalu.

"Kitskärnerluse valdkonda kuulub põhjendus, et ta väärib seda seoses mingisuguse "õiguste kaitse" tegevusega. Sellega on paras paar tosina aasta tagune Andrus Ansipi korraldus, millega ta andis Yana Toomile eriliste teenete eest kodakondsuse seoses "Eesti maine tõstmisega," ütles Reinsalu veel.

Michal: pohhusimi tipp

Reformierakonna riigikogu saadik Kristen Michal avaldas Facebookis samuti imestust plaanile anda Tallinna teenetemärk Semjonovile. Michal nimetas sellist mõtet lausa pohhuismi tipuks ja ütles, et tuleks teha kõik, et seest rohelised mehikesed püsiks Eestist püssilasu kaugusel.

 

Michali postitusele reageeris Keskerakonna juhatuse liige ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kelle sõnul oli Kristen Michali sõnakasutus Tallinna teenetemärgi otsust kritiseerides kohatu, samuti ei tohiks sallivalt suhtuda ähvardustesse panna teine poliitik püssitoru ette või üleskutsetesse kedagi piiri taha deporteerida.

Kaljulaid lisas pressiteatele tänukirja, mille Taavi Rõivas (RE) sotsiaalministrina Semjonovile saatis.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: