Sõerd: Ratase valitsus ajab vastutustundetut eelarvepoliitikat ({{commentsTotal}})

Aivar Sõerd
Aivar Sõerd Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kogu eelarvepoliitika, mida Jüri Ratase juhitav valitsus ajab, on jätkusuutmatu ja vastutustundetu, sest defitsiit tekib jooksvate ja püsikulude tõttu ning hakkab järgmistel aastatel kasvama, leiab riigikogu rahanduskomisjoni liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond).

Sõerd rääkis ERRile, et kolmapäeval valitsuse kokku lepitud järgmise nelja aasta eelarvestrateegia põhijooned andis rahandusministeeriumi nädal tagasi avaldatud majandusprognoos. See näitas ligi 400 miljoni euro suurust miinust ning defitsiidi raamidesse saamiseks olid ette nähtud lisameetmed summas 214 miljonit eurot.

Strateegia kokku leppimisel tuli aga juurde täiendavaid kulusid, millest suurima osa moodustab tervishoiu lisaraha ning väiksemad summad teadus- ja aendustegevuse ja suurinvestorite toetuseks. Ära jäeti automaks ning pangamaks kujundati Sõerdi hinnangul ümber klassikaliseks ettevõetete tulumaksuks krediidiasutustele.

"Ehk mida me näeme tegelikult: kulusid, mida ei olnud prognoosis arvestatud, tuli juurde, ja tulusid, millega oli arvestatud, läks maha," ütles Sõerd.

Tema hinnangul on kogu Ratase valitsuse aetav eelarvepoliitika täiesti jätkusuutmatu ning tähendab eelarve järjest suuremasse defitsiiti viimist, millest on ülikeeruline, kui mitte võimatu välja tulla.

Endine rahandusminister tõi näitena Soome, kus defitsiidi ja võlakoormuse vähendamiseks oli pikk programm, kuid ikkagi ei suudetud aastate kaupa eesmärke täita.

"Meil on sinna muidugi veel pikk tee minna, aga defitsiit hakkab süvenema ja pole juttugi, et me lähiaastatel tagasi tasakaalu jõuame," usub Sõerd.

Samuti leiab ta, et olukorras, kus majandus on pöördunud kasvule ja maksutulude kasvu võib pidada väga heaks, on eelarve defitsiiti laskmine igal juhul vastutustundetu.

Lisaks eksitab defitsiidi põhjendamine investeeringuprogrammiga tema hinnangul avalikkust, sest investeeringutemahu kasvu vaadates võib näha, et neis ei ole mingisugust edasiminekut ega suuna- või poliitikamuutust.

"Peaminister ütles infotunnis, et et järgmisel aastal on investeeringuid kokku 1,4 miljardit, mida on läbi aegade kõige rohkem. Aga ka eelarvemaht on läbi aegade kõige suurem ehk investeeringute dünaamika on kooskõlas eelarvemahu kasvuga ja tegelikult suuresti investeeringute kasvule avaldab mõju ELi vahendite järjest aktiivsem kasutuselevõtt, sest järgmistel aastatel on perioodi 2014-2020 ELi raha kasutuselevõtu kõrgaeg," selgitas Sõerd.

"160 miljonit, mis investeeringutele juurde tuleb, on täiesti tavapärane juurdekasv. Defitsiit kasvab palju kiiremini, kui tuleb juurde investeeringuid, mis tähendab seda, et defitsiit ei teki mitte investeeringute tõttu, vaid jooksvate ja püsikulude tõttu. Ka see sama ravikindlustuse täiendav raha on ju püsikulu, mis hakkab järgmistel aastatel kasvama," tõi ta välja.

Samuti on Sõerdi sõnul püsikuluks, mis aastast aastasse korduvad ja kasvama hakkavad, ka maksumuudatused, näiteks paljudest astmetest koosnev maksuvaba miinimum.

"Defitsiidi põhjendamine ühekordse investeeringuprogrammiga on absoluutselt eksitav, sellest peaksid inimesed aru saama," rõhutas ta.

Selliselt tegutsedes kulutseb Ratase valitsus Sõerdi sõnul kõigepealt ära olemasolevad reservid. Ta märkis, et kui töötukassa ja kohalike omavalitsuste reservid on viimastel aastatel veidi kasvanud, siis keskvalitsuse reservid on kahanenud.

"Ega defitsiidi rahastamiseks rohkem võimalusi polegi kui olemasolevad reservid ja laenud. Ja on üsna selge, et see tähendab üle jõu elamist ja tuleviku arvel elamist sisuliselt. See on kõige ehtsam võlgu elamine tuleviku arvel," tõdes Sõerd.



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.