Piirikaubandus viib kolm Coopi väikepoodi Põlvamaal sulgemisele ({{commentsTotal}})

{{1492688640000 | amCalendar}}

Põlva Tarbijate Ühistu sulgeb järgmise kolme kuu jooksul Leevi, Ruusa ja Linte kauplused, kuna aastaid toimetulekupiiril tegutsenud väikepoed on viimase kahe aastaga tekkinud piirikaubanduse tõttu pidanud oma tegevusele peale hakkama maksma.

Leevi ja Ruusa kauplused sulgevad uksed 15. juunist ning Linte kauplus 17. juulist. Kõik kolm kauplust on tegutsenud enam kui 50 aastat. Kaupluste töötajast kolm suunduvad pensionile ning kolmele on Põlva Tarbijate Ühistu teinud ettepaneku asuda tööle ühistu teistes kauplustes.

Põlva Tarbijate Ühistu esimehe Peeter Urmani sõnul on maapoed juba aastaid olnud toimetuleku piiril, mistõttu on need vastuvõtlikud igasugustele muutustele kaubandusturul.

„Viimase kahe aastaga poliitiliste väärotsuste mõjul tekkinud piirikaubandus on eelkõige tuntav just väiksematel kauplustel ning seadnud nende jätkusuutlikkuse tõsise löögi alla. Ühistulise organisatsioonina oleme mitmeid poode hoidnud töös teiste kaupluste arvelt, kuid paraku ei saa me seda lõputult teha,“ lisas Urman.

Urmani sõnul on kaupluse sulgemine alati viimane samm, kui ühtegi teist alternatiivi jätkamiseks enam ei ole.

„Eelkõige väiksemates asulates on kauplus sageli piirkonna keskuseks, kust saab lisaks toidule ja esmavajalikule kaubale ka postiteenust, sularahateenust jpm. Seetõttu ei ole kaupluse sulgemine ainult majanduslik otsus, vaid mõjutab oluliselt ka kohalike elanike igapäevast elukorraldust,“ lisas ta. 

Urmani sõnul otsiti lahendusi kauplustega jätkamiseks ning linnastumisest hoolimata on neid lahendusi seni ka leitud, kuid arvestades viimasel ajal vastu võetud maksupoliitilisi otsuseid, näeb ta pigem väikepoodide probleemi süvenemist.

Kohalikud ei usu piirikaubanduse mõju

Kõige rohkem on Leevil kaupluse sulgemise pärast mures kohalikud pensionärid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on täiesti šokeeriv, mul ei ole kuskilt midagi osta. Minu lapsed ka ei ela enam siin, tervise tõttu ei ole võimalik bussiga sõita, et minna Veriorale, Võrru või Põlvasse toidukraami tooma," kommenteeris 85-aastane Leevi elanik Hilja Karakatš.

"Ega see nii ei saa jääda. Ütle, kuidas vanainimesed siin siis hakkavad käima?" küsis 76-aastane Luule Hinto.

Coop Põlval on Põlvamaal 16 maapoodi, millest 13 puuduvad konkurendid, mis tähendab et Coopi pood on ainus koht, kus inimesed saavad teha oma igapäevaseid oste.

Kui Coopi sõnul on poodide sulgemise põhjus kehv majanduslik olukord, mis tingitud piirikaubandusest, siis kohalikud seda ei usu.

"See on otsitud põhjendus. Võib-olla protsent või kaks inimestest käivad Lätis odavat viina ostmas, aga meilt on Läti piir ju 40-50 kilomeetri kaugusel. Reaalselt sinna ikka keegi ei sõida," arutles Leevi elanik Jaan Kilusk.

Ta lisas, et tõenäolisemalt on poe sulgemise taga siiski tõik, et enamik inimesi käib autoga suurematesse poodidesse, kus on ka odavam kaup.

Ka Urman ütles, et ühes alkoholi müügi langusega on käesoleval aastal langenud ka teiste kaupade läbimüük, mis tähendab, et niigi kahjumiga töötavad poed on aasta lõpuks tootmas topeltkahjumit.

Kohalikud loodavad, et ühistu muudab oma otsust ning kohalikud vallajuhid ootavad mais eesseisvaid läbirääkimisi Coopiga.

"Aktuaalsel kaameral" ei õnnestunud kommentaarideks tabada ei majandus- ega ettevõtlusministrit.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Mirjam Nutov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: