Uurimus: Lätist on saanud üks Vene maffia keskusi ({{commentsTotal}})

Montenegro politseinikud kinnipeetuid 16. oktoobril kohtuhoonesse toimetamas.
Montenegro politseinikud kinnipeetuid 16. oktoobril kohtuhoonesse toimetamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Venemaa kuritegelikud rühmitused, millel on tihti lähedased sidemed Kremliga, mitmekesistavad tegevust Euroopas, sealhulgas Lätis, mistõttu Euroopa võimud peaksid aduma seda julgeolekuohu, mitte pelga kuritegevusena.

Sellisele järeldusele jõudis Briti politoloog Mark Galeotti uurimuses "Crimintern: How The Kremlin Uses Russia’s Criminal Networks In Europe" ("Crimintern: kuidas Kreml kasutab Vene organiseeritud kuritegevuse sidemeid Euroopas"), mille avaldas Euroopa välispoliitikanõukogu ECFR.

Uurimus toob välja mitu Vene maffia tegevussuunda. Läti ja Küpros tõusevad Euroopa kaardil esile rahapesukeskustena, mille vene kogukondadesse on imbunud Vene organiseeritud kuritegevuse esindajad.

Eesti piiri lähedal nenditi kujategijate koostööd võimudega kaitsepolitseinik Eston Kohveri röövimisel.

Tuuakse ka näiteid samasugusest koostööst Küprosel, kus kadus Vene agent, Montenegros, kus toimus riigipöördekatse, Türgis ja Austrias, kus toimusid Vene riigi huvides mõrvad.

Autor märkis, et Vene maffiategelased maskeeruvad järjest sagedamini seaduskuulekateks majandustegelasteks, mistõttu eelistavad suure vene ja teiste Euraasia rahvaste kogukondadega paiku. Eredate näidetena toob ta välja Hispaania Costa del Soli, Küprose ja Riia vene kogukonna.

Viimase 20 aastaga on vene maffia tegevus Euroopas tugevasti muutunud, vähem tegutsetakse tänaval, pigem mitmesugustel varialadel, järeldas Galeotti.

"Vene riik on väga kriminaliseeritud ja kuritegeliku allilma sidemed poliitilise maailmaga võimaldavad režiimil mõnikord kurjategijaid enda huvides ära kasutada," arvas ta.

Läti ja Küpros on ka eredad näited riikidest, mis on omandanud Vene kuritegeliku raha pesemiskoha maine. Seda raha pestakse ka Suurbritannias, Šveitsis, Kreekas ja Bulgaarias.

Galeotti seab teistele Euroopa riikidele eeskujuks Läti ja Eesti kogemust selliste rühmitustega võitlemisel korrakaitsjate ja eriteenistuste tihedas koostöös.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: