Euroopa Komisjon tahab, et Brexiti eest maksaksid täies mahus britid ({{commentsTotal}})

Suurbritannia ja Euroopa Liidu lipp.
Suurbritannia ja Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Brüssel tahab, et kõigi Brexitiga seotud kulutuste eest maksaks Suurbritannia, selgub läbirääkimiste kavandist.

Euroopa Komisjon soovib, et britid maksaksid kinni kõik kulutused, mis nende lahkumisega Euroopa Liidust seonduvad, muu hulgas näiteks praegu Suurbritannias asuvate asutuste ümberkolimise, vahendas Policito.

Brüsseli läbirääkimiste kavandi kohaselt tuleks Suurbritannial hüvitada kulud eurodes.

Samuti näeb kavand ette karmid meetmed ELi kodanike ja eelarve kaitseks ning konkreetsed tagatised ettevõtetele, kelle kaubad lähevad turule enne "lahutuse" lõplikku vormistamist.

Kõige silmapaistvam osa dokumendist on aga komisjoni vaatenurk Suurbritannia finantskohustustele ELi ees. Brüssel ei üritagi varjata, et blokist lahkumine ei ole odav lõbu.

"Ühendkuningriik peaks täielikult katma lahkumisprotsessiga seotud konkreetsed kulutused nagu esinduste ja teiste liidu asutuste kolimine," seisab komisjoni plaanis.

Komisjoni juhised ELile Brexiti läbirääkimisteks peavad saama heakskiidu kõigilt liikmesriikidelt. Nende juhiste üle hakatakse arutama 29. aprillil Brüsselis toimuval kohtumisel.

Suurbritannia peaministri Theresa May otsus korraldada 8. juunil välja üldvalimised võib pisut edasi lükata ametlike lahkumisläbirääkimiste algust. ELi diplomaatide üldine seisukoht on aga selline, et Briti valimised ei tohiks Brexiti ettevalmistamist mõjutada.

Üks anonüümseks jäänud Euroopa Komisjoni ametnik ütles, et läbirääkimiste aluseks olev juhtdokument kooskõlastatakse ja avalikustatakse enne Suurbritannia valimiskampaania aktiviseerumist.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: