Paet: Türkmenistan Põhja-Koreast palju ei erine ({{commentsTotal}})

Europarlamendi delegatsiooniga Türkmenistanis käinud Urmas Paet ütles, et tegemist on väga suletud ühiskonna ning totalitaarse režiimiga riigiga.

Paet selgitas, et rahvusvaheliste edetabelite kohaselt on Türkmenistan ajakirjandusvabaduselt tagant kolmas ja ka muus osas riik väga suletud.

Tema sõnul on väga vähesed turkmeenid ise on käinud välismaal ja eelmisel aastal andis riik keskmiselt välja umbes 35 viisat päevas.

"Nad on väga uhked selle üle. Nad ise ütlevad, et tänu sellele on kõik pahed jäänud Türkmenistani tulemata - ei ole narkootikume, ükski parlamendiliige ei suitseta ja üleüldse kahtlast välismaa kraami riiki ei lasta," rääkis parlamendisaadik.

Pealinn Aşgabat on tema sõnul igas mõttes üle võlli. "Raha, mida nad on headel aegadel nafta ja gaasi müügist saanud, on suures osas paigutatud marmorist paleedesse, mida Aşgabat on täis. Osad paleed on ka tühjad, kuna sinna pole otstarvet leitud, lihtsalt on olnud vaja igasuguseid paleesid ja imeliku kujuga suurejoonelisi maju ehitada. Näiteks lennujaam, kust väljub päevas kuus lendu, on ehitatud selliseks, et sealt peaks aastas liikuma ligi kümme miljonit reisijat. On tohutud paleed, aga inimesi peaaegu pole," kirjeldas Paet.

"Selles osas on see muidugi kontrastide maa nagu diktatuurid kipuvad olema. Rahvas on väga vaene. Rahvale muidugi lahke president annab tasuta elektrit ja gaasi, aga samas palgad on väga väikesed. Muidugi riigi eliit elabki oma marmorpaleedes," lisas ta.

Päevalehti ilmub Türkmenistanis üks. Paeti sõnul kujutab see ajaleht väga hästi ühiskonna arusaama maailmaasjadest.

"Internet on väga piiratud, näiteks Facebooki, Twitterisse, paljudele kodulehtedele on ligipääs üldse blokeeritud. Mingeid välismaiseid telekanaleid ei näidata. Ka inimeste isiklik kogemus välismaailmaga suhtlemisel on väga piiratud. See ongi omaette maailm ja selles mõttes ta ei olegi väga kaugel Põhja-Koreast, kus inimesed tõsimeeli elavad ja usuvad, et see riik, kus nad on, hetkel ongi paradiis ja igal pool mujal lokkab lodevus, korruptsioon, kuritegevus ja igasugused muud pahed," rääkis ta.

Riik elab Paeti sõnul täielikus isikukultuses. "Presidendi pilte on igal pool. Kui kohtud inimestega, siis iga teine lause on sellest, mida president on öelnud, otsustanud, teinud. Sinna ette käib mitu epiteeti. Lisaks president kirjutab aastas mitu raamatut - Aşgabati lennujaamas on suur vitriin tema väljaantud raamatutest viimastel aastatel. Hotellis hommikusöögilauas olid toitude vahel presidendi raamatud," kirjeldas ta.

Kui kohalike võimude sõnul on riigis inimõigused kõige paremini tagatud, siis rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide hinnangul on olukord väga karm. Eriti karm on Paeti sõnul nende olukord, kes satuvad võimudega pahuksisse.

"Siis on lühike tee vanglasse. Ja hetkel üks kõige rängemaid asju on kadumised vanglatest," sõnas ta.

Opositsioon riigis puudub. "Kui keegi üritab vastuseisu ilmutada, siis pole tal selles ühiskonnas enam midagi teha. Tegemist ei ole lihtsalt autoritaarse režiimi, vaid ikkagi totalitaarse režiimiga," märkis Paet.

Toimetaja: Merili Nael



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.