Paet: Türkmenistan Põhja-Koreast palju ei erine ({{commentsTotal}})

Europarlamendi delegatsiooniga Türkmenistanis käinud Urmas Paet ütles, et tegemist on väga suletud ühiskonna ning totalitaarse režiimiga riigiga.

Paet selgitas, et rahvusvaheliste edetabelite kohaselt on Türkmenistan ajakirjandusvabaduselt tagant kolmas ja ka muus osas riik väga suletud.

Tema sõnul on väga vähesed turkmeenid ise on käinud välismaal ja eelmisel aastal andis riik keskmiselt välja umbes 35 viisat päevas.

"Nad on väga uhked selle üle. Nad ise ütlevad, et tänu sellele on kõik pahed jäänud Türkmenistani tulemata - ei ole narkootikume, ükski parlamendiliige ei suitseta ja üleüldse kahtlast välismaa kraami riiki ei lasta," rääkis parlamendisaadik.

Pealinn Aşgabat on tema sõnul igas mõttes üle võlli. "Raha, mida nad on headel aegadel nafta ja gaasi müügist saanud, on suures osas paigutatud marmorist paleedesse, mida Aşgabat on täis. Osad paleed on ka tühjad, kuna sinna pole otstarvet leitud, lihtsalt on olnud vaja igasuguseid paleesid ja imeliku kujuga suurejoonelisi maju ehitada. Näiteks lennujaam, kust väljub päevas kuus lendu, on ehitatud selliseks, et sealt peaks aastas liikuma ligi kümme miljonit reisijat. On tohutud paleed, aga inimesi peaaegu pole," kirjeldas Paet.

"Selles osas on see muidugi kontrastide maa nagu diktatuurid kipuvad olema. Rahvas on väga vaene. Rahvale muidugi lahke president annab tasuta elektrit ja gaasi, aga samas palgad on väga väikesed. Muidugi riigi eliit elabki oma marmorpaleedes," lisas ta.

Päevalehti ilmub Türkmenistanis üks. Paeti sõnul kujutab see ajaleht väga hästi ühiskonna arusaama maailmaasjadest.

"Internet on väga piiratud, näiteks Facebooki, Twitterisse, paljudele kodulehtedele on ligipääs üldse blokeeritud. Mingeid välismaiseid telekanaleid ei näidata. Ka inimeste isiklik kogemus välismaailmaga suhtlemisel on väga piiratud. See ongi omaette maailm ja selles mõttes ta ei olegi väga kaugel Põhja-Koreast, kus inimesed tõsimeeli elavad ja usuvad, et see riik, kus nad on, hetkel ongi paradiis ja igal pool mujal lokkab lodevus, korruptsioon, kuritegevus ja igasugused muud pahed," rääkis ta.

Riik elab Paeti sõnul täielikus isikukultuses. "Presidendi pilte on igal pool. Kui kohtud inimestega, siis iga teine lause on sellest, mida president on öelnud, otsustanud, teinud. Sinna ette käib mitu epiteeti. Lisaks president kirjutab aastas mitu raamatut - Aşgabati lennujaamas on suur vitriin tema väljaantud raamatutest viimastel aastatel. Hotellis hommikusöögilauas olid toitude vahel presidendi raamatud," kirjeldas ta.

Kui kohalike võimude sõnul on riigis inimõigused kõige paremini tagatud, siis rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide hinnangul on olukord väga karm. Eriti karm on Paeti sõnul nende olukord, kes satuvad võimudega pahuksisse.

"Siis on lühike tee vanglasse. Ja hetkel üks kõige rängemaid asju on kadumised vanglatest," sõnas ta.

Opositsioon riigis puudub. "Kui keegi üritab vastuseisu ilmutada, siis pole tal selles ühiskonnas enam midagi teha. Tegemist ei ole lihtsalt autoritaarse režiimi, vaid ikkagi totalitaarse režiimiga," märkis Paet.

Toimetaja: Merili Nael



Koolilapsed.Koolilapsed.
Uuring: mitmekeelsust tuleks senisest enam soosida

Eesti keele staatus on tugevam kui kunagi varem ning senisest enam tuleks Eestis soosida mitmekeelsust, leiab haridusministeeriumi tellitud Eesti keeleseisundi uuring. Samuti tuleks uuringu kohaselt oluliselt suuremal määral toetada eesti keele kui teise keele ja ka võõrkeele õpet juba lasteaias.