Maris Lauri: kõige hullem on reservide kasutusele võtmine ({{commentsTotal}})

Endise rahandusministri, Reformierakonna liikme Maris Lauri hinnangul riigi eelarvestrateegia puhul hirmutav, et planeeritud on väga suur puudujääk ja kasutusele võetakse reservid.

"Nii palju kui on teada ja välja imbunud - sest korrektselt pole veel lõplikke numbreid tabelina esitatud - on hirmutav see, et väga suur puudujääk on sisse planeeritud ja see puudujääk kavatsetakse katta ühelt poolt uute maksudegea või ka maksude tõstmisega, mille puhul vahete-vahel võib kahelda, kas prognoosid on adekvaatsed," rääkis Lauri "Aktuaalses kaameras".

"Aga minu arvates kõige hullem on see, et võetakse kasutusele reservid. Meil on reserve vaja tuleviku jaoks, alates kas või sellepärast, et me ei tea, mis võib juhtuda. Ja 2020. aastal lõpevad Euroopa Liidu rahad. Mida me siis teeme?" lisas ta.

Ta selgitas, et reservid on mõeldud olukordadeks, kui midagi juhtub. "Maailmas võivad asjad väga tõsiselt metsa minna. Kui vaatame ikkagi sellele, mis juhtub pärast 2020, kui Euroopa Liidu rahad hakkavad vähenema, me peame arvestama, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, võimalikud summad, mis meile laekuvad, vähenevad veelgi. Mida me siis teeme? Meil on vaja siis investeerida, teha suuri reforme ja meil ei ole endil siis enam ühtegi raha," arutles Lauri.

Vastates saatejuhi kommentaarile, et Reformierakond ei suutnud näiteks tervishoiu rahastamise probleemi lahendada, kuid nüüd kritiseerib praegust koalitsiooni, kes seda teha püüab, ütles Lauri, et valitsuses tuleb lahendused leida mitme partneri kompromissina.

"Me olime valitsuses alati koalitsioonipartneritega ja lahendused, mis pakuti, järelikult ei sobinud. Küsimus on alati selles, et kui on koalitsioonivalitsus, siis tuleb leida omavahel kompromiss. Ja kui see kompromiss ei ole ühele poolele sobiv, siis tuleb leida see koht, kus lähevad asjad kokku," põhjendas ta.

"Ma pole kindel, kas lihtsalt raha jagamine mingite probleemide lahendamiseks need probleemid ära lahendab. See võib korraks tekitada tunde, et elu on hea, aga paari aasta pärast on asi veel hullem. Tuleb lahendada sisulisi probleeme," lisas Lauri.

Eelarve defitsiiti laskmine on Lauri sõnul põhjendatav siis kui majanduskasv on normaalsest madalam. "Eelmise aasta lõpus hakkas majanduskasv elavnema. Ta oli potentsiaalsest madalam, aga kõik prognoosid viitavad sellele, et see kasv tuleb nüüd küllalt jõuline ja läheb potentsiaali lähedale või isegi sellest üle. Siis ei ole enam puudujääk millegagi põhjendatud," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.