Pariisis sai tulistamises politseinik surma, vastutuse võttis IS ({{commentsTotal}})

{{1492717380000 | amCalendar}}
Pariisis tulistati politseinikke.
Pariisis tulistati politseinikke. Autor/allikas: Reuters/AFP/Scanpix

Pariisis sai Champs-Élysées'l tulistamises surma üks politseinik ja kaks vigastada. Rünnaku eest võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik.

Tulistamine leidis aset turistide seas populaarsel Champs-Elysees'i avenüül.

Siseministeeriumi andmetel ründaja tapeti. Politsei teatas alguses, et ründajaid oli vähemalt kaks, kuid hiljem on räägitud vaid ühest tulistajast.

Rünnaku eest võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS), teatas pühasõdalaste propagandaagentuur Amaq.

"Pariisi kesklinnas korraldas rünnaku belglane Abu Yussef, kes on Islamiriigi üks võitlejaid," kirjutati džihadistide teadaandes.

Prantsusmaa politsei andmetel oli tulistaja terrorikahtlusalune, keda uuriti seoses võimalike plaanidega rünnata politseiametnikke, teatasid uudisteagentuurile AFP uurimisega kursis olevad allikad. Politsei otsis allikate kinnitusel pärast rünnakut läbi kahtlusaluse kodu Pariisi eeslinnas.

Pealtnägijate kirjeldusel väljus mees autost ja hakkas automaatrelvast politseinikke tulistama. Tunnistajate sõnul polnud kahtlust, et sihtmärgiks olid valitud just korrakaitsjad.

Telekanali CNN andmetel tänav suleti ja inimestele anti käsk piirkonnast eemale hoida. Suleti ka ümberkaudsed metroojaamad. Sündmuskohalt vahendatud videokaadritel võis näha hulgaliselt patrulle, tuletõrjeautosid ja kiirabibrigaade ning piirkonna kohal lendas politseikopter.

Trump viitas kohe terrorirünnakule

USA president Donald Trump avaldas peaaegu kohe arvamust, et Pariisis toimuv meenutab terrorirünnakut.

"Minu kaastunne Prantsusmaale, et see taas aset leiab," ütles Trump.

Võimud oletasid algselt tavakuritegu

Prantsusmaa võimud oletasid alguses, et tulistamine võis olla seotud kuritegevusega, kuid hiljem nimetasid juhtunut siiski otseselt terrorirünnakuks. Prantsusmaa võimuesindajad kinnitasid, et juhtunut uuritakse terrorirünnakuna.

Telekanali CNN informatsiooni kohaselt jätkus politseioperatsioon veel kesköö paiku ja muu hulgas Pariisi eeslinnades korraldati läbiotsimisi. Võimuesindajate teatel uuris pommirühm kahtlusaluse autot.

Hollande kutsus kokku eriistungi

President Francois Hollande kutsus tulistamisega seoses kokku eriistungi. Hollande lubas "täielikku valvsust" pühapäeval korraldatavate presidendivalimiste eel ning väljendas austust tulistamises tapetud politseinikule ja veel kahele haavatud korrakaitsjale.

Hollande ütles televisioonis tehtud pöördumises, et kõik asjaolud viitavad sellele, et rünnak politseinike vastu oli terrorism.

Presidendi sõnul on julgeolekujõud pärast Pariisi tulistamist suurimas valmisolekus, eriti seoses pühapäevaste valimistega.

Reedeks on president kutsunud kokku julgeoleku-, kaitse- ja luureametnike erakorralise kohtumise.

Prokuratuur teatas, et terrorismivastase võitluse büroo on alustanud juhtunuga seoses uurimist.

Prantsuse võimud vahistasid nädala alguses kaks meest, keda kahtlustatakse "kohese rünnaku" kavandamises ja nende juurest leiti relvi ja pommimaterjali. Prantsuse siseminister Matthias Fekl ütles, et rünnak oli kavas korraldada "lähipäevil". Pariisi prokurör Francois Molins täpsustas ajakirjanikele, et leiti kolm kilo lõhkeaineid, mitmeid tulirelvi ja sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik lipp.

Tulekul presidendivalimised

Pühapäeval toimub Prantsusmaal presidendivalimiste avavoor.

Presidendikandidaat Francois Fillon teatas, et tühistab reedel toimuma pidanud kampaaniaürituse, et avaldada austust julgeolekujõududele. Teine kandidaat, Rahvarinde juht Marine Le Pen ütles Twitteris, et toetab Prantsusmaa julgeolekujõude, kes "taaskord rünnaku alla on sattunud". Ka Le Pen jätab reedese kampaaniaürituse ära. Sõltumatu kandidaat Emmanuel Macron väljendas solidaarsust politseiga. Vasakpoolne kandidaat Jean-Luc Mélenchon avaldas hukkunud ja vigastada saanud politseinike peredele kaastunnet.

Prantsusmaal on kehtinud erakorraline olukord alates 2015. aastast ning viimase kahe aasta jooksul on mitmes terrorirünnakus hukkunud üle 230 inimese.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR / BNS



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: