Pariisis sai tulistamises politseinik surma, vastutuse võttis IS ({{commentsTotal}})

Pariisis tulistati politseinikke.
Pariisis tulistati politseinikke. Autor/allikas: Reuters/AFP/Scanpix
{{1492717380000 | amCalendar}}

Pariisis sai Champs-Élysées'l tulistamises surma üks politseinik ja kaks vigastada. Rünnaku eest võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik.

Tulistamine leidis aset turistide seas populaarsel Champs-Elysees'i avenüül.

Siseministeeriumi andmetel ründaja tapeti. Politsei teatas alguses, et ründajaid oli vähemalt kaks, kuid hiljem on räägitud vaid ühest tulistajast.

Rünnaku eest võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS), teatas pühasõdalaste propagandaagentuur Amaq.

"Pariisi kesklinnas korraldas rünnaku belglane Abu Yussef, kes on Islamiriigi üks võitlejaid," kirjutati džihadistide teadaandes.

Prantsusmaa politsei andmetel oli tulistaja terrorikahtlusalune, keda uuriti seoses võimalike plaanidega rünnata politseiametnikke, teatasid uudisteagentuurile AFP uurimisega kursis olevad allikad. Politsei otsis allikate kinnitusel pärast rünnakut läbi kahtlusaluse kodu Pariisi eeslinnas.

Pealtnägijate kirjeldusel väljus mees autost ja hakkas automaatrelvast politseinikke tulistama. Tunnistajate sõnul polnud kahtlust, et sihtmärgiks olid valitud just korrakaitsjad.

Telekanali CNN andmetel tänav suleti ja inimestele anti käsk piirkonnast eemale hoida. Suleti ka ümberkaudsed metroojaamad. Sündmuskohalt vahendatud videokaadritel võis näha hulgaliselt patrulle, tuletõrjeautosid ja kiirabibrigaade ning piirkonna kohal lendas politseikopter.

Trump viitas kohe terrorirünnakule

USA president Donald Trump avaldas peaaegu kohe arvamust, et Pariisis toimuv meenutab terrorirünnakut.

"Minu kaastunne Prantsusmaale, et see taas aset leiab," ütles Trump.

Võimud oletasid algselt tavakuritegu

Prantsusmaa võimud oletasid alguses, et tulistamine võis olla seotud kuritegevusega, kuid hiljem nimetasid juhtunut siiski otseselt terrorirünnakuks. Prantsusmaa võimuesindajad kinnitasid, et juhtunut uuritakse terrorirünnakuna.

Telekanali CNN informatsiooni kohaselt jätkus politseioperatsioon veel kesköö paiku ja muu hulgas Pariisi eeslinnades korraldati läbiotsimisi. Võimuesindajate teatel uuris pommirühm kahtlusaluse autot.

Hollande kutsus kokku eriistungi

President Francois Hollande kutsus tulistamisega seoses kokku eriistungi. Hollande lubas "täielikku valvsust" pühapäeval korraldatavate presidendivalimiste eel ning väljendas austust tulistamises tapetud politseinikule ja veel kahele haavatud korrakaitsjale.

Hollande ütles televisioonis tehtud pöördumises, et kõik asjaolud viitavad sellele, et rünnak politseinike vastu oli terrorism.

Presidendi sõnul on julgeolekujõud pärast Pariisi tulistamist suurimas valmisolekus, eriti seoses pühapäevaste valimistega.

Reedeks on president kutsunud kokku julgeoleku-, kaitse- ja luureametnike erakorralise kohtumise.

Prokuratuur teatas, et terrorismivastase võitluse büroo on alustanud juhtunuga seoses uurimist.

Prantsuse võimud vahistasid nädala alguses kaks meest, keda kahtlustatakse "kohese rünnaku" kavandamises ja nende juurest leiti relvi ja pommimaterjali. Prantsuse siseminister Matthias Fekl ütles, et rünnak oli kavas korraldada "lähipäevil". Pariisi prokurör Francois Molins täpsustas ajakirjanikele, et leiti kolm kilo lõhkeaineid, mitmeid tulirelvi ja sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik lipp.

Tulekul presidendivalimised

Pühapäeval toimub Prantsusmaal presidendivalimiste avavoor.

Presidendikandidaat Francois Fillon teatas, et tühistab reedel toimuma pidanud kampaaniaürituse, et avaldada austust julgeolekujõududele. Teine kandidaat, Rahvarinde juht Marine Le Pen ütles Twitteris, et toetab Prantsusmaa julgeolekujõude, kes "taaskord rünnaku alla on sattunud". Ka Le Pen jätab reedese kampaaniaürituse ära. Sõltumatu kandidaat Emmanuel Macron väljendas solidaarsust politseiga. Vasakpoolne kandidaat Jean-Luc Mélenchon avaldas hukkunud ja vigastada saanud politseinike peredele kaastunnet.

Prantsusmaal on kehtinud erakorraline olukord alates 2015. aastast ning viimase kahe aasta jooksul on mitmes terrorirünnakus hukkunud üle 230 inimese.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR / BNS



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema