Andmekaitse inspektsioon avaldas muret maksuameti laialdase andmekorje üle ({{commentsTotal}})

Liiga palju delikaatseid isikuandmeid kokku koguda pole andmekaitseinspektsiooni hinnangul põhjendatud.
Liiga palju delikaatseid isikuandmeid kokku koguda pole andmekaitseinspektsiooni hinnangul põhjendatud. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektor Viljar Peep saatis sel nädalal justiitsminister Urmas Reinsalule kirja, milles väljendas muret riigiametite, eelkõige maksuameti, laialdase andmetöötluse pärast.

Nimelt jõustus 1. aprillil maksukorralduse seaduse muudatus, mis andis maksu- ja tolliametile (MTA) riskihindamiseks ehk maksuluureks juurdepääs suurele hulgale andmekogudele, kirjutab Eesti Päevaleht..

Peamised registrid, kust maksuhaldur infot küsib, on äriregister, liiklusregister, kinnistusraamat ja maaregistri tehingute andmebaas. Kuid nüüd soovivad samasugust ligipääsu andmekogudele ka politsei- ja piirivalveamet ning maanteeamet.

"Algses eelnõus polnud andmete töötlemine kuidagi takistatud ehk maksu- ja tolliamet oleks võinud vaadata kasvõi inimese e-tervise andmed läbi. Menetluse käigus õnneks seda veidi piiritleti,” sõnas Peep.

"Probleem on selles, et meil pole seadusandlust, mis reguleeriks massilisi andmepäringuid. Jah, korrakaitseseaduses ja väärteomenetluses on määratud, kuidas teha päringuid üksikute rikkumiste kohta, kuid massilist andmetöötlust ei saa teha samade reeglite järgi. Oluline on, et iga asutus ei hakkaks endale eraldi reegleid välja mõtlema.” rõhutas Peep.

On suur vahe, kas analüüsitud andmete põhjal tehakse üldisi järeldusi või paneb MTA arvuti kõiki maksumaksjate andmeid analüüsima ja rikkumisi otsima.

"Sellist võimalike vigade kalastamist ei tohiks olla. Massandmetöötlus peab toimuma kindlate reeglite järgi ja mingit isetegevust me siin ei taha,” sõnas AKI peadirektor.

Sügisel tutvustas siseministeerium plaani muuta majutusasutuste külastajate paberil peetav arvestus elektrooniliseks, et saaks lasta „masinast läbi” kõigi hotellikülastajate andmed ning välja sõeluda terrorismi- ja kuriteokahtlustega ööbijad.

Allikas: ERR



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

arvamus
Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

tehnikakommentaar
Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: