Registrite puudulikkus seab kahtluse alla registripõhise rahvaloenduse ({{commentsTotal}})

2009. aasta rahvaloendus oleks pidanud olema viimane, kus sajad loendajad kodud läbi käisid.
2009. aasta rahvaloendus oleks pidanud olema viimane, kus sajad loendajad kodud läbi käisid. Autor: SCANPIX / POSTIMEES

Ebatäpsed andmed rahvastikuregistris seavad kahtluse alla statistikaameti plaani korraldada järgmine rahvaloendus puhtalt registripõhiselt.

Ehkki statistikaamet on avaldanud plaani teha 2021. aasta rahvaloendus puhtalt registrite põhjal, tuleb valmis olla ka alternatiivideks. See, kas ebatäpsed andmed rahvastikuregistris saavad uudsele loendusele saatuslikuks, selgub alles aasta varem.

Juba enne eelmist rahvaloendust võttis valitsus vastu otsuse, et järgmise loenduse ajal enam inimestele ukse taha ei minda. Selle asemel oli kavas teha korda registrid, kus inimeste andmed juba niikuinii üleval on, luua andmete analüüsiks vajalikud programmid ning astuda nende üheksa riigi sekka, mille rahvaloendused toimuvadki registrite põhjal.

Läinud aastal toimus ka esimene prooviloendus, kus ilmnes taas juba tuntud komistuskivi, ehk iga viienda inimese rahvastikuregistrisse märgitud elukoht ei vasta tegelikkusele, ütles ERR-i raadiouudistele registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et riigikoguni on jõudnud seaduseelnõu, mille toel peaks andmed täpsemaks muutuma.

Samas puhtalt taolistest sunnimeetmetest ei piisa ning nende jõul eluruumide andmeid suure tõenäosusega korda ei saa tõdes Pungas. .

Statistikaamet on praegu appi võtnud matemaatilise statistika ja ehitab üles indeksipõhist süsteemi, mis peaks aitama pädevat loendust teha ka juhul, kui inimesed oma elukoha aadresse õigeks ei märgi.

Teise prooviloenduse tulemused saavad selgeks 2020. aasta jooksul ning alles siis saab statistikaamet otsustada, kas registrite kõrval on tarvis appi võtta veel teisigi loendusmeetodeid.

Allikas: ERR



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.