Registrite puudulikkus seab kahtluse alla registripõhise rahvaloenduse ({{commentsTotal}})

2009. aasta rahvaloendus oleks pidanud olema viimane, kus sajad loendajad kodud läbi käisid.
2009. aasta rahvaloendus oleks pidanud olema viimane, kus sajad loendajad kodud läbi käisid. Autor/allikas: SCANPIX / POSTIMEES

Ebatäpsed andmed rahvastikuregistris seavad kahtluse alla statistikaameti plaani korraldada järgmine rahvaloendus puhtalt registripõhiselt.

Ehkki statistikaamet on avaldanud plaani teha 2021. aasta rahvaloendus puhtalt registrite põhjal, tuleb valmis olla ka alternatiivideks. See, kas ebatäpsed andmed rahvastikuregistris saavad uudsele loendusele saatuslikuks, selgub alles aasta varem.

Juba enne eelmist rahvaloendust võttis valitsus vastu otsuse, et järgmise loenduse ajal enam inimestele ukse taha ei minda. Selle asemel oli kavas teha korda registrid, kus inimeste andmed juba niikuinii üleval on, luua andmete analüüsiks vajalikud programmid ning astuda nende üheksa riigi sekka, mille rahvaloendused toimuvadki registrite põhjal.

Läinud aastal toimus ka esimene prooviloendus, kus ilmnes taas juba tuntud komistuskivi, ehk iga viienda inimese rahvastikuregistrisse märgitud elukoht ei vasta tegelikkusele, ütles ERR-i raadiouudistele registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et riigikoguni on jõudnud seaduseelnõu, mille toel peaks andmed täpsemaks muutuma.

Samas puhtalt taolistest sunnimeetmetest ei piisa ning nende jõul eluruumide andmeid suure tõenäosusega korda ei saa tõdes Pungas. .

Statistikaamet on praegu appi võtnud matemaatilise statistika ja ehitab üles indeksipõhist süsteemi, mis peaks aitama pädevat loendust teha ka juhul, kui inimesed oma elukoha aadresse õigeks ei märgi.

Teise prooviloenduse tulemused saavad selgeks 2020. aasta jooksul ning alles siis saab statistikaamet otsustada, kas registrite kõrval on tarvis appi võtta veel teisigi loendusmeetodeid.

Allikas: ERR



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: