Piima kokkuostuhind kasvas aastaga 41 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1492752180000 | amCalendar}}
Piimatooted kaupluses.
Piimatooted kaupluses. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Statistikaameti andmeil oli piima kokkuostuhind märtsis 321,3 eurot tonnist, mis on 41,3 protsenti enam kui 2016. aasta samas kuus.

Piima kokkuost on aastaga jäänud enam-vähem samale tasemele ja oli 60 500 tonni.

Veebruariga võrreldes kasvas piima kokkuost 11,2 protsenti ja kokkuostuhind vähenes 1,3 protsendi võrra.

Eliitsordi piima kokkuost kasvas aastaga seitse protsenti 41 400 tonnini, kõrgema sordi piima kokkuost vähenes 11,2 protsenti 19 000 tonnile ning esimese sordi piima kokkuost jäi aastatagusega samale tasemele ja oli 100 tonni.

Piima keskmine rasvasisaldus oli märtsis neli protsenti ja valgusisaldus 3,4 protsenti.

Piimatööstused tootsid märtsis 8600 tonni joogipiima, mis on sama palju kui aasta varem. Kooretootmine kasvas aastaga viis protsenti 2100 tonnini ning hapendatud piima tootmine jäi mullusega samale tasemele ja oli 3500 tonni.

Võid toodeti 400 tonni ja juustu 3600 tonni, mida on mullusega võrreldes 20 ja ja 5,3 protsenti vähem.

Sealiha kokkuostuhind kasvas aastaga 11,6 protsenti

Sealiha osteti märtsis kokku 2737 tonni. Keskmine kokkuostuhind on aastaga kasvanud 11,6 protsenti ehk 16 senti 1,58 euroni kilost.

Veiseliha osteti möödunud kuul kokku 720 tonni ja kokkuostuhind kasvas aastaga 6,3 protsenti ehk 12 senti 2,09 euroni kilost. Lamba- ja kitseliha osteti märtsis kokku 2,6 tonni ja keskmine kokkuostuhind kasvas 9,1 protsenti ehk 27 senti 3,14 euroni kilo kohta.

Allikas: BNS



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: