Simson otsib rakendust sülle kukkunud 135 miljonile eurole ({{commentsTotal}})

Kadri Simson.
Kadri Simson. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
{{1492756620000 | amCalendar}}

Valitsuse kabinetinõupidamisel kokku lepitud aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia (RES) järgi sai majandusministeerium täiendavateks taristuinvesteeringuteks 135 miljonit eurot. Kuidas seda raha kasutada veel otsustatud ei ole.

"Selline lisasüst aitab meil Tallinna ja Tartu vahelise maantee ehitamise kõrval ära teha mitmeid teisi suuri ja kaua oodatud projekte," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson kolmapäeval.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide täpsustas ERR-ile, et mõnede taristuprojektidega saab nüüd alustada varem, kui seni plaanitud.

"Seda, milliseid töid õnnestub lisaraha eest rohkem teha, tulebki eelolevate nädalate jooksul otsustada, täna seda otsust veel tehtud ei ole," sõnas Loide.

Ta lisas, et tegemist ootavaid taristutöid aga on kogu transpordisektoris, nii maanteedel, raudteedel, sadamates kui lennujaamades. "Kuna igal eelarvel on ka pärast lisaraha sissearvestamist ikkagi konkreetne maht, saab töid teha just täpselt nii suures ulatuses, kui paljuks selleks perioodiks raha jagub."

Loide sõnul praegu ühtki konkreetset valikut tehtud ei ole.

Simson kirjutas Äripäevas ilmunud arvamusloos, et tegemist on laenurahaga.

"Meie eesmärk on laenata aastas ligikaudu 115 miljonit eurot, millest näiteks suuremate teede- ja raudteeobjektide arendamiseks on planeeritud täiendavaid lisavahendeid 45 miljonit eurot ja nii kolm aastat ehk kokku 135 miljonit eurot. Infrastruktuur vajab lisarahastust, mitte seda, et suuri projekte üritatakse teha väiksemate arvel ja ainult sisemistest ressurssidest," rääkis Simson.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Koolilapsed.Koolilapsed.
Uuring: mitmekeelsust tuleks senisest enam soosida

Eesti keele staatus on tugevam kui kunagi varem ning senisest enam tuleks Eestis soosida mitmekeelsust, leiab haridusministeeriumi tellitud Eesti keeleseisundi uuring. Samuti tuleks uuringu kohaselt oluliselt suuremal määral toetada eesti keele kui teise keele ja ka võõrkeele õpet juba lasteaias.