Annika Uudelepp: milleks toita rahulolematust? ({{commentsTotal}})

Eestlased olla niigi depressiivsed, kuid viimased paar nädalat on möödunud isegi meie jaoks tavapäratu rahulolematuse tähe all. Eelmise nädala tipprahulolematus oli Henrik Kalmeti äng seoses Tallinna Linnateatriga. Sellest pahvatas kritiseerituis vimm, mis kogunend hetkega.

Sellel nädalal ei olnud „Aktuaalse Kaamera“ uudisankrud rahul Keskerakonna esimehest peaministri Jüri Ratase vastustega. Peaminister ei olnud rahul, et talle kui erakonna esimehele küsimusi esitati. Keskerakonna vastased polnud rahul, miks peaminister nii ümmargusi vastuseid andis. Ja Keskerakonna pooldajad polnud rahul, miks ajakirjanikud vastuseid välja pressisid.

Muist inimesi polnud rahul sellega, et Aasta Emaks saab valida vaid abielunaise, kel vähemalt kaks last üles kasvatatud. Teised tormasid jälle barrikaadidele, et kaitsta nii-öelda traditsioonilist perekonda ja andsid valjuhäälselt märku oma rahulolematusest kombelõtvuse pealetungiga.

Aga mulle tundub, et me ei tohiks olla rahul sellega, et rahulolematus hakkab normiks muutuma. Viimane aeg oleks küsida, millise rahulolematusega võib rahul olla ja millist peaks vältima.

Natuke üldistatumalt pärides: mis on rahulolematuse mõte? Paistab, et masendaval moel on nördimusest ja selle väljendamisest saanud asi iseeneses, millel polegi mingit muud mõtet peale emotsioonide väljaelamise.

Selge, et igaühel meist on aeg-ajalt end vaja välja elada, aga vähemalt avalikus ruumis kõlaval rahuolematusel võiks olla ratsionaalne alus, mille põhjal teha konstruktiivset kriitikat. See tähendab, et rahulolematus ei käi tegelikult kunagi inimeste, vaid mingi olukorra, protsessi või tulemuse kohta. Sedasi oleks kritiseerimisel edasiviiv mõte. 

Mina sain niimoodi aru, et Henrik Kalmet ei olnud tegelikult sügavalt rahulolematu mitte oma õpetaja Elmo Nüganeniga, vaid sellega, et tulemust pole. Seega polnud tema kriitika sihik seatud mitte inimese, vaid probleemi suunas.

Niikaua kui sihik on inimesel, paistab probleemi lahendus olevat inimese eemaldamine. Utreerin. Saadame Nüganeni pensionile, puhkeb Linnateater veelgi vägevamalt õitsele kui see nimbus, mis aitab siiamaani saale sekunditega välja müüa. Sunnime Kalmeti lahkuma, pole teatri kunstilise tasemega enam mingit probleemi.

Võtame Ratase maha, saame Keskerakonnas asjad korda ja riigi ka rikkaks. Vahetame naisliidu juhid välja, saavad kõik pered Eestis õnnelikuks. Sunnime üksikemad vaikima, ei kõnni enam kunagi ükski mees pere juurest minema.

Absurd. Inimese eemaldamine on sellistes olukordades tihti pelgalt asendustegevus, millega korraks tekib tunne, et vajalikud sammud said astutud, kuid tegelik probleem ei kao kuhugi. Lahendus on järelikult kusagil mujal.

Keskenduda tuleb probleemile ja küsida, et kuidas seda lahendada nendes oludes kasutada olevate ressurssidega? Juba vanarahvas teadis, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Praeguste põlvede meelest läheks lause justkui edasi „tule ja aita laita“. Ei olnud ju nii. Lahendada pidi aitama. Parandada pidi proovima.

Just see peaks olema kriitika ehk täpsemalt öeldes tagasiside fookus. Võib-olla aitaks see, kui me püüaks rahuolematuse korral kriitikaga ülevalamise asemel anda hoopis tagasisidet.

Tänapäeva juhtimismõtlemises on levinud arusaam, et tagasiside on kingitus. Kui sa ei anna tagasisidet, võtad sa ära võimaluse teisel inimesel areneda.

Ka tagasiside võib sisaldada tõsist kriitikat, kuid selle andmise viis erineb kardinaalselt sellisest kritiseerimisest, mille peamine mõte on kellelegi lihtsalt ära panna. Negatiivset tagasisidet anda ei ole lihtne, nii et tagasiside saajale jääks alles tema väärikus ja et tal oleks võimalik midagi paremaks muuta just tänu sellele tagasisidele.

Toetav, heatahtlik ja olukorra parandamise võimalustele keskenduv kriitika annab kritiseeritule võimaluse vaadata korraks peeglisse ja küsida endalt: „Aga äkki on kritiseerijal õigus? Äkki ma saaksingi teha midagi paremini? Äkki ongi miski jäänud ajale jalgu?“ Olgu selleks jalgujäänuks lavastused, Aasta Ema valimise reglement või soliidne ja väljapeetud mittemidagiütlemine.

Kui siis pärast küsimist ja ausat vastamist muutub midagi paremaks, on rahulolematusel olnud mõtte. Kui ei, siis on tunded suutnud jälle edukalt mõistuse lämmatada ja kokkuvõttes ära rikkunud kellegi päeva.

Loodan siiski mõistuse võitu, sellest oleks meile kõigile kasu. Ja kui juhtus, et keegi ei ole selle kommentaariga rahul ning tahaks kangesti nina alla hõõruda, et pole ju kommenteerijagi alati kõigega rahul, siis loomulikult on tal õigus.

Mina ka ei ole rahul. Ma ei ole rahul pärssiva emotsionaalse rahulolematusega, mille ainus tulem on põrnitsemise pidev kasv meie ühiskonnas.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.