Coopi pank vajab laenude andmiseks raha juurde ({{commentsTotal}})

Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis.
Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Jõudsalt tegevust laiendav Krediidipank, mille omanikuks sai hiljuti Coop, vajab hädasti raha, et uusi laene välja anda, mistõttu püütakse kliente meelitada soodsa hoiuseintressiga.

Enamik Eesti pankadest pakub praegu nullilähedast tähtajalise hoiuse intressi. Erandiks on väiksemad pangad nagu Krediidipank, kes püüab praegu kliente kuni kahe-protsendise intressiga.

Krediidipanga omanikuks sai hiljuti jaekaubandusgrupp Coop ning sügisest hakkab ka pank kandma nime Coop Pank.

Omanikuvahetusega muutub märkimisväärselt ka panga ärimudel. Coopi gruppi kuulub Eestis enam kui 200 kauplust - A ja O väikepoed, Maksimarketid ja Konsumid -, ning seda müügivõrku tahab Coop ära kasutada klientidele laene pakkudes.

Sisuliselt uuesti alustava pangana on aga Krediidipank olukorras, kus vaja juurde raha, mida välja laenata, ning sel põhjusel pakub pank klientidele teistega võrreldes soodsamat tähtajaliste hoiuste intressi.

"Enamikul Eesti suurtest pankadest on nõudmiseni hoiuseid rohkem kui vaja," kommenteeris Krediidipanga juht Margus Rink ERR-ile.

"Kui vaadata suurte pankade bilanssi, siis neil ei ole üldse mõtet hakata maksma tähtajaliselt hoiuselt intressi, sest neil on väga palju kliente. Igal kliendil on natukene arvel ja kokku tuleb suur nõudmiseni hoiuste maht," seletas ta.

"Krediidipank on oma tegevuses alles käivitusfaasis ja meil on hetkel olukord, kus meil läheb nädalas rohkem laenu välja kui tuleb hoiuseid sisse. See omakorda viib ratsionaalse põhjuseni, et meil on vaja klientide meelitamiseks maksta täna rohkem."

Krediidipank pole ainus väikepank, kes maksab hoiuste eest selgelt rohkem kui seda teevad suuremad pangad. Näiteks maksab sarnast intressi ka Versobank.

Kõrge intress järgmise aasta lõpuni

Rink meenutas, et ka LHV oli kolm aastat tagasi sarnases olukorras, kuid on tänaseks saanud piisavalt palju kliente, et hakkama saada.

"Meie jaoks võiks olla 2018. aasta lõpp see hetk, kus meil on pardale tulnud juba nii palju uusi kliente, kes toovad oma palgad ja pensionid meile ning teevad ülekandeid, et meil tekib nõudmiseni hoiustest selline kliendibaas, et me ei pea enam tähtajalise hoiuse eest maksma nii kõrget intressi."

Praegu on Kredidiidipangal käimas kampaania, mille raames makstakse pikema tähtajaga hoiuse eest intressi kuni kaks protsenti, ning see on toonud panka ka rohkem huvilisi.

"Me jälgime kogu aeg, kui palju meil raha vaja on, [vajadusel] toome ka intressi alla," kinnitas Rink.

Tähtajaliste hoiustega ei teeni eriti midagi

Suuremate pankade pakkumisi vaadates tundub, et praegune erakordselt madalate intresside aeg muutnud tähtajalise hoiuse sisuliselt mõttetuks tooteks.

Näiteks, pannes raha aastateks Swedbanki, teenib klient intressist 0,05 protsenti arvestusliku aasta kohta. Mõne kuu eest aga vaid 0,01 protsent.

SEB pakub aga kliendile raha hoidmise eest intressiks täpselt 0,00 protsenti sõltumata sellest, kui pikaks ajaks raha panka pannakse.

"Hoiuse intressimäärad on madalad, kuna Eesti oma avatud majandusega on tihedalt seotud Euroopa majandusega. Seega mängib meie hoiuse intresside kujunemisel kõige suuremat rolli Euroopa pankadevaheline rahaturg ja Euroopa Keskpanga intressipoliitika. Praeguses situatsioonis oleks kõrgemad hoiuste intressid põhjendatumad," kommenteeris SEB äriarendusjuht Kai Kutsar.

"Kahtlemata on madalad tähtajaliste hoiuste intressid vähendanud klientide huvi selle toote vastu," kinnitas ta.

"Samas on suurenenud aga raha hoidmine tavalisel arvelduskontol või kogumishoiusel. Lisaks on suurenenud ka klientide huvi investeerimistoodete vastu, mis on ajalooliselt pakkunud paremat tootlust."



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics