Coopi pank vajab laenude andmiseks raha juurde ({{commentsTotal}})

Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis.
Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis. Autor: Martin Dremljuga/ERR

Jõudsalt tegevust laiendav Krediidipank, mille omanikuks sai hiljuti Coop, vajab hädasti raha, et uusi laene välja anda, mistõttu püütakse kliente meelitada soodsa hoiuseintressiga.

Enamik Eesti pankadest pakub praegu nullilähedast tähtajalise hoiuse intressi. Erandiks on väiksemad pangad nagu Krediidipank, kes püüab praegu kliente kuni kahe-protsendise intressiga.

Krediidipanga omanikuks sai hiljuti jaekaubandusgrupp Coop ning sügisest hakkab ka pank kandma nime Coop Pank.

Omanikuvahetusega muutub märkimisväärselt ka panga ärimudel. Coopi gruppi kuulub Eestis enam kui 200 kauplust - A ja O väikepoed, Maksimarketid ja Konsumid -, ning seda müügivõrku tahab Coop ära kasutada klientidele laene pakkudes.

Sisuliselt uuesti alustava pangana on aga Krediidipank olukorras, kus vaja juurde raha, mida välja laenata, ning sel põhjusel pakub pank klientidele teistega võrreldes soodsamat tähtajaliste hoiuste intressi.

"Enamikul Eesti suurtest pankadest on nõudmiseni hoiuseid rohkem kui vaja," kommenteeris Krediidipanga juht Margus Rink ERR-ile.

"Kui vaadata suurte pankade bilanssi, siis neil ei ole üldse mõtet hakata maksma tähtajaliselt hoiuselt intressi, sest neil on väga palju kliente. Igal kliendil on natukene arvel ja kokku tuleb suur nõudmiseni hoiuste maht," seletas ta.

"Krediidipank on oma tegevuses alles käivitusfaasis ja meil on hetkel olukord, kus meil läheb nädalas rohkem laenu välja kui tuleb hoiuseid sisse. See omakorda viib ratsionaalse põhjuseni, et meil on vaja klientide meelitamiseks maksta täna rohkem."

Krediidipank pole ainus väikepank, kes maksab hoiuste eest selgelt rohkem kui seda teevad suuremad pangad. Näiteks maksab sarnast intressi ka Versobank.

Kõrge intress järgmise aasta lõpuni

Rink meenutas, et ka LHV oli kolm aastat tagasi sarnases olukorras, kuid on tänaseks saanud piisavalt palju kliente, et hakkama saada.

"Meie jaoks võiks olla 2018. aasta lõpp see hetk, kus meil on pardale tulnud juba nii palju uusi kliente, kes toovad oma palgad ja pensionid meile ning teevad ülekandeid, et meil tekib nõudmiseni hoiustest selline kliendibaas, et me ei pea enam tähtajalise hoiuse eest maksma nii kõrget intressi."

Praegu on Kredidiidipangal käimas kampaania, mille raames makstakse pikema tähtajaga hoiuse eest intressi kuni kaks protsenti, ning see on toonud panka ka rohkem huvilisi.

"Me jälgime kogu aeg, kui palju meil raha vaja on, [vajadusel] toome ka intressi alla," kinnitas Rink.

Tähtajaliste hoiustega ei teeni eriti midagi

Suuremate pankade pakkumisi vaadates tundub, et praegune erakordselt madalate intresside aeg muutnud tähtajalise hoiuse sisuliselt mõttetuks tooteks.

Näiteks, pannes raha aastateks Swedbanki, teenib klient intressist 0,05 protsenti arvestusliku aasta kohta. Mõne kuu eest aga vaid 0,01 protsent.

SEB pakub aga kliendile raha hoidmise eest intressiks täpselt 0,00 protsenti sõltumata sellest, kui pikaks ajaks raha panka pannakse.

"Hoiuse intressimäärad on madalad, kuna Eesti oma avatud majandusega on tihedalt seotud Euroopa majandusega. Seega mängib meie hoiuse intresside kujunemisel kõige suuremat rolli Euroopa pankadevaheline rahaturg ja Euroopa Keskpanga intressipoliitika. Praeguses situatsioonis oleks kõrgemad hoiuste intressid põhjendatumad," kommenteeris SEB äriarendusjuht Kai Kutsar.

"Kahtlemata on madalad tähtajaliste hoiuste intressid vähendanud klientide huvi selle toote vastu," kinnitas ta.

"Samas on suurenenud aga raha hoidmine tavalisel arvelduskontol või kogumishoiusel. Lisaks on suurenenud ka klientide huvi investeerimistoodete vastu, mis on ajalooliselt pakkunud paremat tootlust."



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.