Töövõimereformi lõksus: üle saja inimese on mitmeks kuuks sissetulekuta ({{commentsTotal}})

Töövõimereform on paljud puudega inimesed pikaks ajaks ilma sissetulekuta jätnud.
Töövõimereform on paljud puudega inimesed pikaks ajaks ilma sissetulekuta jätnud. Autor/allikas: PM/Scanpix

Töövõimereformi käigus, kus puudega inimesed peavad läbima hindamise, on protsessi venimise tõttu jäänud selle käigus ajutiselt sissetulekuta üle saja inimese.

Senini maksis puudega, töövõimetutele inimestele töövõimetuspensioni sotsiaalkindlustusamet. Töövõimerefomi käigus peavad kõik sellised inimesed läbima töötukassas töövõime hindamise, mis tähendab arstipaberite viimist ja hindamiskomisjonis nende ülevaatamist ning otsuse tegemist, kas inimene tunnistatakse osaliselt töövõimeliseks, nii et ta peab end töötukassas arvele võtma ja siis edasi töötu abiraha saama või hinnatakse ta täielikult töövõimetuks.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) sellest aastast enam toetusi ei maksa, see liikus kõik töötukassa alla. Automaatselt aga inimene teisest kohast toetust saama ei hakka, enne on vaja läbi teha hindamisprotsess. Sellise protsessi peab läbima tuhandeid puudega inimesi - alates selle aasta algusest on tehtud 16 811 puude määramise otsust, neist tööealisi inimesi oli 8108.

Kui tööealine inimene taotleb samaaegselt töövõime hindamist ja puude tuvastamist, on töötukassal ette nähtud menetleda see juhtum 30 tööpäeva jooksul ja SKA-l pärast töötukassa otsuse tegemist 15 tööpäeva, kokku 45 tööpäeva. Selle aja jooksul inimene SKA-lt toetusraha enam ei saa ja töötukassalt veel ei saa. Tähele tasub aga panna, et jutt käib töö-, mitte kalendripäevadest. Kuivõrd ühes kuus on keskmiselt 20 tööpäeva, tähendab see, et iga inimese juhtumi läbivaatamiseks on ette nähtud kaks kuud ja üks nädal, mille jooksul seni mõnesajaeurost töövõimetuspensioni saanud inimene enam sedagi ei saa.

Kaks kuud sissetulekuta

"Keskmine menetlusaeg, alates sellest hetkest kui inimene esitab taotluse kuni SKA puude otsuse tegemiseni, on tööealisel inimesel 33 tööpäeva. Siia sisse on arvestatud ka töötukassa töövõimehindamiseks kulunud aeg," ütles SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste juht Merlin Murumets.

Seega keskmiselt tuleb ilma niigi kasina sissetulekuta hakkama saada poolteist kalendrikuud.

Kõikide juhtumite puhul aga töövõime hindamise ja otsuse tegemisega normajaga hakkama ei saada.

"21. aprilli seisuga on 113 inimesel taotluse menetlemise aeg olnud pikem kui 45 tööpäeva. Otsuse viibimise põhjused on erinevad, kas esitatud taotlus on vajanud täiendamist, terviseinfosüsteemi andmed ei ole olnud piisavad ekspertiisiks või on mõni muu põhjus," teatas Murumets.

Seega peab üle saja inimese ilma igasuguse sissetulekuta ajama läbi enam kui kaks kuud. Kui palju enam, SKA vastusest ei selgu.

Seda, et sissetulek pikaks ajaks katkeb, inimesed ette ei tea. Niisamatu on prognoosimatu, kui kaua kellegi juhtumi menetlemine kestab ehk kui pikalt peab sissetulekuta läbi ajama.

Need inimesed on raha ootel praeguse seisuga, kuid samasuguse kadalipu on läbinud ka eelmised taotlejad, kes nüüdseks otsuse kätte on saanud, ning kui süsteemi ei muudeta, seisab see ees ka järgmistel töövõimehindamise ja otsuse taotlejatel.

Üleminekulahendusele pole mõeldud

Olukorra selline kujunemine tähendab, et pikalt kavandatud töövõimereformi ette valmistades jäeti läbi mõtlemata, kuidas tagada niigi viletsa toimetulekuga inimeste materiaalne olukord. Loogiline olnuks säilitada senine töövõimetuspension, kuniks inimese dokumente analüüsitakse ja ta otsust ootab.

SKA suunas ERR-i küsimusega, miks üleminek läbimõtlemata jäeti ning inimestele seni sissetulekut ei tagata, sotsiaalministeeriumisse. Ministeerium lubas poole päeva möödudes, et sel teemal on töötukassas valmimas reede õhtuks mingi otsus - seni ministeerium küsimust ei kommenteeri.

Toimetaja: Merilin Pärli



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.