Töövõimereformi lõksus: üle saja inimese on mitmeks kuuks sissetulekuta ({{commentsTotal}})

Töövõimereform on paljud puudega inimesed pikaks ajaks ilma sissetulekuta jätnud.
Töövõimereform on paljud puudega inimesed pikaks ajaks ilma sissetulekuta jätnud. Autor/allikas: PM/Scanpix

Töövõimereformi käigus, kus puudega inimesed peavad läbima hindamise, on protsessi venimise tõttu jäänud selle käigus ajutiselt sissetulekuta üle saja inimese.

Senini maksis puudega, töövõimetutele inimestele töövõimetuspensioni sotsiaalkindlustusamet. Töövõimerefomi käigus peavad kõik sellised inimesed läbima töötukassas töövõime hindamise, mis tähendab arstipaberite viimist ja hindamiskomisjonis nende ülevaatamist ning otsuse tegemist, kas inimene tunnistatakse osaliselt töövõimeliseks, nii et ta peab end töötukassas arvele võtma ja siis edasi töötu abiraha saama või hinnatakse ta täielikult töövõimetuks.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) sellest aastast enam toetusi ei maksa, see liikus kõik töötukassa alla. Automaatselt aga inimene teisest kohast toetust saama ei hakka, enne on vaja läbi teha hindamisprotsess. Sellise protsessi peab läbima tuhandeid puudega inimesi - alates selle aasta algusest on tehtud 16 811 puude määramise otsust, neist tööealisi inimesi oli 8108.

Kui tööealine inimene taotleb samaaegselt töövõime hindamist ja puude tuvastamist, on töötukassal ette nähtud menetleda see juhtum 30 tööpäeva jooksul ja SKA-l pärast töötukassa otsuse tegemist 15 tööpäeva, kokku 45 tööpäeva. Selle aja jooksul inimene SKA-lt toetusraha enam ei saa ja töötukassalt veel ei saa. Tähele tasub aga panna, et jutt käib töö-, mitte kalendripäevadest. Kuivõrd ühes kuus on keskmiselt 20 tööpäeva, tähendab see, et iga inimese juhtumi läbivaatamiseks on ette nähtud kaks kuud ja üks nädal, mille jooksul seni mõnesajaeurost töövõimetuspensioni saanud inimene enam sedagi ei saa.

Kaks kuud sissetulekuta

"Keskmine menetlusaeg, alates sellest hetkest kui inimene esitab taotluse kuni SKA puude otsuse tegemiseni, on tööealisel inimesel 33 tööpäeva. Siia sisse on arvestatud ka töötukassa töövõimehindamiseks kulunud aeg," ütles SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste juht Merlin Murumets.

Seega keskmiselt tuleb ilma niigi kasina sissetulekuta hakkama saada poolteist kalendrikuud.

Kõikide juhtumite puhul aga töövõime hindamise ja otsuse tegemisega normajaga hakkama ei saada.

"21. aprilli seisuga on 113 inimesel taotluse menetlemise aeg olnud pikem kui 45 tööpäeva. Otsuse viibimise põhjused on erinevad, kas esitatud taotlus on vajanud täiendamist, terviseinfosüsteemi andmed ei ole olnud piisavad ekspertiisiks või on mõni muu põhjus," teatas Murumets.

Seega peab üle saja inimese ilma igasuguse sissetulekuta ajama läbi enam kui kaks kuud. Kui palju enam, SKA vastusest ei selgu.

Seda, et sissetulek pikaks ajaks katkeb, inimesed ette ei tea. Niisamatu on prognoosimatu, kui kaua kellegi juhtumi menetlemine kestab ehk kui pikalt peab sissetulekuta läbi ajama.

Need inimesed on raha ootel praeguse seisuga, kuid samasuguse kadalipu on läbinud ka eelmised taotlejad, kes nüüdseks otsuse kätte on saanud, ning kui süsteemi ei muudeta, seisab see ees ka järgmistel töövõimehindamise ja otsuse taotlejatel.

Üleminekulahendusele pole mõeldud

Olukorra selline kujunemine tähendab, et pikalt kavandatud töövõimereformi ette valmistades jäeti läbi mõtlemata, kuidas tagada niigi viletsa toimetulekuga inimeste materiaalne olukord. Loogiline olnuks säilitada senine töövõimetuspension, kuniks inimese dokumente analüüsitakse ja ta otsust ootab.

SKA suunas ERR-i küsimusega, miks üleminek läbimõtlemata jäeti ning inimestele seni sissetulekut ei tagata, sotsiaalministeeriumisse. Ministeerium lubas poole päeva möödudes, et sel teemal on töötukassas valmimas reede õhtuks mingi otsus - seni ministeerium küsimust ei kommenteeri.

Toimetaja: Merilin Pärli



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics