Riik nõuab mikroettevõtjalt senisest lühemat aruannet ({{commentsTotal}})

Kaustad dokumentidega.
Kaustad dokumentidega. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mikroettevõtjad saavad mullu kehtima hakanud seadusemuudatusest tingitult tänavu esimest korda esitada äriregistrile märksa väiksemas mahus majandusaasta aruande. Majandusministeerium ja maksuamet leiavad, et pettuste ohtu see ei suurenda.

Alates 2016. aastast jõustunud raamatupidamise seaduse muudatuste tõttu saavad mikroettevõtjad esitada lihtsustatud majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast.

Esimesed uudsed aruanded tuleb mikroettevõtjatel esitada tänavu juuliks ja varasemaga võrreldes on täitmist nõudvate lehekülgede arv tunduvalt kahanenud.

Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka ütles ERRile, et Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete definitsiooni kohaselt on reaalselt tegutsevaid mikroettevõtjaid, keda muudatus võib mõjutada, Eestis üle 58 000.

Tonka sõnul ei ole ministeeriumil hirmu, et kui ettevõtjad ei pea senises mahus andmeid esitama, tooks see kaasa pettuste hulga suurenemise.

"Aruandlus ei ole tõhus instrument pettuse ärahoidmiseks. Pettuste ennetamiseks ja tuvastamiseks on vajadusel suunatud kontrollid, samuti distsiplineerib ettevõtjat klientide või partnerite avalik tagasiside. Pahatahtliku pettuse puhul võib petta ka aruandlusega," nentis Tonka.

Ta lisas, et üldine lähenemine aruandluse osas peaks olema "nii minimaalselt kui hädavajalik", sest ettevõtja põhiülesanne on luua väärtust, mitte anda aru.

"Kartma peaks, et aruandlus tapab initsiatiivi ja pärsib seeläbi Eesti arengut, mitte seda, et aruandluse lihtsustumine olukorda kuidagi keerulisemaks muudab," sõnas nõunik.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe märkis, et maksuamet on muudatusi analüüsinud ja nende jaoks need järelevalve tegemise võimalikkust ei pärsi.

"Need andmed, mida mikroettevõtted esitama peavad, võimaldavad meil piisavalt analüüsida nende käitumist ja majandusseisu," kinnitas maksuameti esindaja.

Mikroettevõtjaks klassifitseerub osaühing, kelle varade väärtus ei ületa 175 000 eurot, kohustused ei ületa omakapitali suurust, kel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandlusaastal kuni 50 000 eurot.



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema