Riik nõuab mikroettevõtjalt senisest lühemat aruannet ({{commentsTotal}})

Kaustad dokumentidega.
Kaustad dokumentidega. Autor: Siim Lõvi /ERR

Mikroettevõtjad saavad mullu kehtima hakanud seadusemuudatusest tingitult tänavu esimest korda esitada äriregistrile märksa väiksemas mahus majandusaasta aruande. Majandusministeerium ja maksuamet leiavad, et pettuste ohtu see ei suurenda.

Alates 2016. aastast jõustunud raamatupidamise seaduse muudatuste tõttu saavad mikroettevõtjad esitada lihtsustatud majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast.

Esimesed uudsed aruanded tuleb mikroettevõtjatel esitada tänavu juuliks ja varasemaga võrreldes on täitmist nõudvate lehekülgede arv tunduvalt kahanenud.

Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka ütles ERRile, et Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete definitsiooni kohaselt on reaalselt tegutsevaid mikroettevõtjaid, keda muudatus võib mõjutada, Eestis üle 58 000.

Tonka sõnul ei ole ministeeriumil hirmu, et kui ettevõtjad ei pea senises mahus andmeid esitama, tooks see kaasa pettuste hulga suurenemise.

"Aruandlus ei ole tõhus instrument pettuse ärahoidmiseks. Pettuste ennetamiseks ja tuvastamiseks on vajadusel suunatud kontrollid, samuti distsiplineerib ettevõtjat klientide või partnerite avalik tagasiside. Pahatahtliku pettuse puhul võib petta ka aruandlusega," nentis Tonka.

Ta lisas, et üldine lähenemine aruandluse osas peaks olema "nii minimaalselt kui hädavajalik", sest ettevõtja põhiülesanne on luua väärtust, mitte anda aru.

"Kartma peaks, et aruandlus tapab initsiatiivi ja pärsib seeläbi Eesti arengut, mitte seda, et aruandluse lihtsustumine olukorda kuidagi keerulisemaks muudab," sõnas nõunik.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe märkis, et maksuamet on muudatusi analüüsinud ja nende jaoks need järelevalve tegemise võimalikkust ei pärsi.

"Need andmed, mida mikroettevõtted esitama peavad, võimaldavad meil piisavalt analüüsida nende käitumist ja majandusseisu," kinnitas maksuameti esindaja.

Mikroettevõtjaks klassifitseerub osaühing, kelle varade väärtus ei ületa 175 000 eurot, kohustused ei ületa omakapitali suurust, kel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandlusaastal kuni 50 000 eurot.



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.