Riik nõuab mikroettevõtjalt senisest lühemat aruannet ({{commentsTotal}})

Kaustad dokumentidega.
Kaustad dokumentidega. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mikroettevõtjad saavad mullu kehtima hakanud seadusemuudatusest tingitult tänavu esimest korda esitada äriregistrile märksa väiksemas mahus majandusaasta aruande. Majandusministeerium ja maksuamet leiavad, et pettuste ohtu see ei suurenda.

Alates 2016. aastast jõustunud raamatupidamise seaduse muudatuste tõttu saavad mikroettevõtjad esitada lihtsustatud majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast.

Esimesed uudsed aruanded tuleb mikroettevõtjatel esitada tänavu juuliks ja varasemaga võrreldes on täitmist nõudvate lehekülgede arv tunduvalt kahanenud.

Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka ütles ERRile, et Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete definitsiooni kohaselt on reaalselt tegutsevaid mikroettevõtjaid, keda muudatus võib mõjutada, Eestis üle 58 000.

Tonka sõnul ei ole ministeeriumil hirmu, et kui ettevõtjad ei pea senises mahus andmeid esitama, tooks see kaasa pettuste hulga suurenemise.

"Aruandlus ei ole tõhus instrument pettuse ärahoidmiseks. Pettuste ennetamiseks ja tuvastamiseks on vajadusel suunatud kontrollid, samuti distsiplineerib ettevõtjat klientide või partnerite avalik tagasiside. Pahatahtliku pettuse puhul võib petta ka aruandlusega," nentis Tonka.

Ta lisas, et üldine lähenemine aruandluse osas peaks olema "nii minimaalselt kui hädavajalik", sest ettevõtja põhiülesanne on luua väärtust, mitte anda aru.

"Kartma peaks, et aruandlus tapab initsiatiivi ja pärsib seeläbi Eesti arengut, mitte seda, et aruandluse lihtsustumine olukorda kuidagi keerulisemaks muudab," sõnas nõunik.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe märkis, et maksuamet on muudatusi analüüsinud ja nende jaoks need järelevalve tegemise võimalikkust ei pärsi.

"Need andmed, mida mikroettevõtted esitama peavad, võimaldavad meil piisavalt analüüsida nende käitumist ja majandusseisu," kinnitas maksuameti esindaja.

Mikroettevõtjaks klassifitseerub osaühing, kelle varade väärtus ei ületa 175 000 eurot, kohustused ei ületa omakapitali suurust, kel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandlusaastal kuni 50 000 eurot.



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: