Linnamäe paisu, paisjärve ja hüdroelektrijaama tulevik on küsimuse all ({{commentsTotal}})

{{1492785720000 | amCalendar}}

Eesti Energia võimsaima hüdroelektrijaama Linnamäe tulevik ripub juuksekarva otsas, sest elektrijaama energiallikas, Jägala jõgi on olulise tähtsusega lõhejõgi ja elektrijaama pais takistab kalade liikumist. Samas on kultuuriministeerium kandnud paisu kultuuriväärtuste nimekirja, mis tähendab, et seda lammutada ei saa.

Paisu kõrval on lõheliste paljunemise takistuseks ka paisjärv, sest need saavad kudeda vaid hapnikurikkas kiirevoolulises vees, mida paisjärv pakkuda ei suuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elupaigad jäävad paisjärve alla ja kalapääs iseenesest tähendab seda, et pais jääks alles ja võiks justkui olla lahendus, et hundid söönud ja lambad terved, aga nii see ikkagi ei ole, sest kalal ei ole kuskile minna. Nii et kui me tahame ikka lõhe taastada, siis me peame paisjärve alused kärestikud taastama ehk paisutuse likvideerima," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Muinsuskaitseamet eelistaks, et kaitselune pais säiliks töötavana, see tähendab nii elektritootmise jätku kui ka paisjärve säilimist.

"Iga mälestis on kõige ilmekam siis, kui ta on oma algses funktsioonis, kuidas ta on mõeldud, kuidas ta töötab. Teine aspekt on pideva hoolduse tagamine - kui objekt on kasutuses, siis kasutaja tagab selle pideva remondi ja valve. Samas muinsuskaitseseaduse alusel päris nõuda ei saa, et iga objekt peab olema kasutuses," rääkis muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

Paljud kohalikud inimesed nõuavad praeguse elukeskkonna säilimist, sest paisjärv on oluline puhkeala ja Jõelähtme vallas siseveekogusid väga palju rohkem polegi.

Aktiivsemad järvekaitsjad on moodustanud oma mittetulundusühingu ja palganud juristi paberihunnikutest arusaamiseks. MTÜ Linnamäe Paisjärv ja Kohila külaseltsi juhatuse liige Margus Teemant on veendunud, et Euoopa Liidu lõhejõgede nimistu koostamisel on ametnikud teinud vea.

"Siis oli ju teada, et pea sada aastat pole Jägala jõkke ükski lõhekala sisse tulnud ega siin ka kudenud. Miks siis seda eksitust täna samad ametnikud ei võiks tunnistada ja lihtsalt see paarikilomeetrine jõelõiguke välja nimetada sellest nimistust ja pöörata kogu tähelepanu tegelikult Valgejõele, Kunda jõele, kus on reaalne potentsiaal," rääkis Teemant.

Viimased aastad kudevaid kalu röövpüüdjate eest kaitsev Kalastajate Selts on seda meelt, et kohalikud elanikud harjuvad taastatud jõesänginga samamoodi nagu kunagi harjuti paisjärvega. Jägala jõe olulisust lõhelistele näitavat ka igasügisene vaatepilt enne Linnamäe paisu, kus kudemisele suunduvat kala püütakse massiliselt välja.

"Kuna see lõik on väga lühike, kus lõhet püüda saab ehk mõnisada meetrit, siis keskkonnaameti andmetel oli väljastatud 80 päevaluba," rääkis Kalastajate Seltsi juhatuse liige Alo Ehasoo.

Linnamäe hüdroelektrijaamas on viimastel aastatel toodetud 5 GWh elektrit, mis võrdub 2100 kodumajapidamise aastase keskmise elektritarbimisega. Eesti Energia vee erikasutusluba kehtib kuni selle aasta lõpuni.

Toimetaja: Merili Nael



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: