Linnamäe paisu, paisjärve ja hüdroelektrijaama tulevik on küsimuse all ({{commentsTotal}})

{{1492785720000 | amCalendar}}

Eesti Energia võimsaima hüdroelektrijaama Linnamäe tulevik ripub juuksekarva otsas, sest elektrijaama energiallikas, Jägala jõgi on olulise tähtsusega lõhejõgi ja elektrijaama pais takistab kalade liikumist. Samas on kultuuriministeerium kandnud paisu kultuuriväärtuste nimekirja, mis tähendab, et seda lammutada ei saa.

Paisu kõrval on lõheliste paljunemise takistuseks ka paisjärv, sest need saavad kudeda vaid hapnikurikkas kiirevoolulises vees, mida paisjärv pakkuda ei suuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elupaigad jäävad paisjärve alla ja kalapääs iseenesest tähendab seda, et pais jääks alles ja võiks justkui olla lahendus, et hundid söönud ja lambad terved, aga nii see ikkagi ei ole, sest kalal ei ole kuskile minna. Nii et kui me tahame ikka lõhe taastada, siis me peame paisjärve alused kärestikud taastama ehk paisutuse likvideerima," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Muinsuskaitseamet eelistaks, et kaitselune pais säiliks töötavana, see tähendab nii elektritootmise jätku kui ka paisjärve säilimist.

"Iga mälestis on kõige ilmekam siis, kui ta on oma algses funktsioonis, kuidas ta on mõeldud, kuidas ta töötab. Teine aspekt on pideva hoolduse tagamine - kui objekt on kasutuses, siis kasutaja tagab selle pideva remondi ja valve. Samas muinsuskaitseseaduse alusel päris nõuda ei saa, et iga objekt peab olema kasutuses," rääkis muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

Paljud kohalikud inimesed nõuavad praeguse elukeskkonna säilimist, sest paisjärv on oluline puhkeala ja Jõelähtme vallas siseveekogusid väga palju rohkem polegi.

Aktiivsemad järvekaitsjad on moodustanud oma mittetulundusühingu ja palganud juristi paberihunnikutest arusaamiseks. MTÜ Linnamäe Paisjärv ja Kohila külaseltsi juhatuse liige Margus Teemant on veendunud, et Euoopa Liidu lõhejõgede nimistu koostamisel on ametnikud teinud vea.

"Siis oli ju teada, et pea sada aastat pole Jägala jõkke ükski lõhekala sisse tulnud ega siin ka kudenud. Miks siis seda eksitust täna samad ametnikud ei võiks tunnistada ja lihtsalt see paarikilomeetrine jõelõiguke välja nimetada sellest nimistust ja pöörata kogu tähelepanu tegelikult Valgejõele, Kunda jõele, kus on reaalne potentsiaal," rääkis Teemant.

Viimased aastad kudevaid kalu röövpüüdjate eest kaitsev Kalastajate Selts on seda meelt, et kohalikud elanikud harjuvad taastatud jõesänginga samamoodi nagu kunagi harjuti paisjärvega. Jägala jõe olulisust lõhelistele näitavat ka igasügisene vaatepilt enne Linnamäe paisu, kus kudemisele suunduvat kala püütakse massiliselt välja.

"Kuna see lõik on väga lühike, kus lõhet püüda saab ehk mõnisada meetrit, siis keskkonnaameti andmetel oli väljastatud 80 päevaluba," rääkis Kalastajate Seltsi juhatuse liige Alo Ehasoo.

Linnamäe hüdroelektrijaamas on viimastel aastatel toodetud 5 GWh elektrit, mis võrdub 2100 kodumajapidamise aastase keskmise elektritarbimisega. Eesti Energia vee erikasutusluba kehtib kuni selle aasta lõpuni.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.