ERR Prantsusmaal: valimiste keskne teema on majandus ({{commentsTotal}})

Pühapäeval algavatel Prantsusmaa presidendivalimistel on keskne teema majandus.

Prantsuse esimese telekanali TF1 poliitikaajakirjanik Valérie Nataf ei usu, et neljapäevane tulistamine Champs-Élysées'l võiks valimistulemusi oluliselt mõjutada. Prantslased on tema sõnul terrorirünnakutega harjunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me kõik arvasime, et presidendivalimistel tõusevad põhiküsimusteks identiteet, julgeolek ja terrorism, aga kandidaadid nii vasakult kui ka paremalt keskendusid majandus- ja sotsiaalküsimustele. Terrorism on valimiskampaaniatest siiani praktiliselt puudunud ja tõusetub nüüd, viimastel päevadel," rääkis Nataf.

Presidendivalimiste ühe favoriidi, Emmanuel Macroni majandusnõustaja professor Philippe Martini sõnul vajab Prantsusmaa tööturureforme.

"Inimesed, kes usuvad, et euroalast lahkumine lahendab kõik meie probleemid, eksivad rängalt. Prantsusmaa suureks probleemiks on näiteks noorte tööpuudus ja sellel pole mingit pistmist euroga. Aga euroalast väljumine oleks väga kulukas," selgitas Martin.

Kui Prantsusmaa lahkuks euroalast, järgneksid õige pea ka Hispaania ja Itaalia. See tähendaks ökonomisti sõnul euro lõppu. Suurim oht on tema sõnul aga sellele järgnev finantskriis.

"Inimesed tõttaksid pankadesse raha välja võtma, sest nad teaksid, et paari nädala või kuu jooksul devalveeritaks nende säästud 20-30 protsendi võrra. Paljudel Prantsuse ettevõtetel, kelle võlad on eurodes, oleks suur probleem, sest nad peaksid võlad kinni maksma suurema hinnaga. See oleks suur probleem," rääkis Martin.

Macroni majandusnõustaja sõnul on euroalal vaja oma eelarvet ja ühte rahandusministrit, kes vastutaks eelarvepoliitika eest. Paraku on elu näidanud, et ka märksa väiksema ambitsiooniga majandusreformid võivad Prantsusmaal tänavatele tuua kümned tuhanded streikijad, sundides valitsusi plaane korrigeerima.

Professor Martin usub, et Macron saab piisavalt tugeva mandaadi ja alustab reformidega juba suvel.

Poliitikaajakirjanik Valérie Nataf ennustab sügiseks meeleavaldusi. "Prantsusmaal pole millegi muutmine lihtne. Inimesed küll ütlevad, et nad pooldavad reforme, aga kui asi puudutab konkreetselt neid, siis on see keeruline. Tõenäoliselt näeme septembris rahutusi," arvas ta.

Töötus püsib 10 protsendi juures 

Majanduskasv oli Prantsusmaal eelmisel aastal napilt üle ühe protsendi ja töötus ei näita langemise märke, püsides kümne protsendi juures. Tööpuudus on keskmisest kõrgem riigi äärealadel, lõunas ja põhjas.

Terasehiid ArcelorMittali nelja aasta eest seisma pandud sulatusahjudest Kirde-Prantsusmaal on kujunenud omamoodi kiratseva tööstuse sümbol. Ettevõtte sealse haru 2600 töötajast 600 saadeti pensionile, koos alltöövõtjatega kadus piirkonnas aga kokku ligi kaks tuhat töökohta.

"Noored, kes lõpetasid kooli, said varem asuda tööle ArcelorMittalis, aga pärast sulatusahjude sulgemist pole neil nüüd enam kuhugi tulla. Nii et neil pole oma haridusega midagi teha või tuleb neil Luksemburgi tööle minna ja neil ei ole mingit valikut," kommenteeris ametiühingu CGT delegaat Sebastien Baheux.

Tehase naabruses autoremonditöökoda pidav Thierry rääkis sama juttu. "Siin ei ole noortel midagi leida. Enamus läheb Luksemburgi tööle."

Jõukast naabrist on saanud piirkonna päästerõngas.

Naabruses asuvas Hayange'i linnakeses elav 18-aastane Emanuel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hetkel ei tee ta midagi, aga püüab siiski kodukandis tööd leida. "Kuskil kohvikus või midagi sellist," pakkus ta.

Taksojuhid rõõmustavad, et Uber sinna veel jõudnud ei ole ja et nemad elavad ära.

Toetus Marine Le Penile on sealkandis keskmisest kõrgem. Paljud inimesed igatsevad taga tööstuse kuldaega ja usuvad, et Le Pen suudab selle oma protektsionistliku majanduspoliitikaga tagasi tuua.

Favoriite on viis 

Prantsusmaa presidendivalimiste 11 kandidaadi seas on arvamusküsitluste järgi viie esimese hulgas liberaalsete vaadetega Euroopa-meelne Emmanuel Macron, kelle kannul on paremäärmuslik eurovastane Marine Le Pen. Konservatiivide kandidaat François Fillon ja vasapoolne Jean-Luc Mélenchon pole toetusprotsentide poolest kaugel, kuid viiendal positsioonil oleva praeguse presidendi parteisse kuuluva sotsialisti Benoît Hamoni võimalusi ei peeta kuigi suureks.

17 aastat riigis kehtinud 35-tunnise töönädala suhtes on Macron paindlik - tema jätaks küsimuse ettevõtjate ja töötajate otsustada. Le Pen ja Hamon säilitaksid praeguse olukorra. Fillon ja Mélenchon on aga selgelt vastupidistel seisukohtadel - esimene pikendaks töönädalat, teine aga lühendaks veelgi.

Immigratsiooni küsimuses on kõige valjemalt võtnud sõna Marine Le Pen, kes pooldab tugevalt piirangute kehtestamist. Temaga sarnaste vaadetega on Fillon. Ülejäänud on aga täiendavate piirangute vastu.

Venemaaga tahaks lähedasemaid suhteid Le Pen, Fillon ja Mélenchon. Praeguse suhete seisuga on rahul Macron ja Hamon ning nemad jätkaksid sama liini.

Euroopa Liidust soovib ainsana lahkuda Le Pen. Mélenchoni hinnangul tuleb Liitu muuta, kuid ta näeb Prantsusmaad siiski selle liikmena. Macron, Fillon ja Hamon sooviks samuti liitu jääda, kuid nemad tahaks näha tugevamat Euroopat.

Toimetaja: Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: