ERR Lätis: Riia lennujaam tahab avada lähiajal kaugemaid liine ({{commentsTotal}})

Baltimaade suurimat, Riia lennujaama läbis sel nädalal 60. miljones reisija, tänavu on kasvanud kõigi, eriti ümberistumisvõimalusi kasutanud sõitjate arv. Suvel saab Riiast lennata ligi 90 sihtkohta ning lennujaama uue juhi kinnitusel on eesmärk avada lähiajal kaugemaid sihtkohti.

Kuigi praegu on AirBalticul kasutada vaid kolm uut Bombardier CS300 lennukit, on need juba tõstnud Riiga lendamise vastu huvi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riia lennujaam teenindab aastas 45 protsenti kõigi Baltimaade lennureisijate hulgast. Ligi kolmandiku moodustavad need, kes kasutavad Riiat ümberistumiskohana. Tänavu on nende hulk kasvanud üle kümne protsendi.

Riia lennujaam loodab sõitjate arvu kasvatada eelkõige transiidireisijate abil. Loomulikult on juba ootused kõrged ka Rail Balticu suhtes.

Ümberistumiskohana kasutavad Riia lennujaama Moskvast, Suurbritanniast ja Frankfurdist reisijad. Selle taga on tihe töö erinevate riikide lennukompaniide, aga ka poliitikutega, ja kõrge maapealse teeninduse tase.

Lähiajal peaks selguma, millist tulemust, kas reisi- või kaubaveo vallas, annab tihedam lävimine Hiinaga.

"Transiitreisijate valdkonnas on meie olulisim partner AirBaltic, kes toob siia ümberistujaid ja kasutab Riiat transiidikeskusena. Teeme koostööd Aasia riikidega. Meil on hea koostöö Usbekistani lennufirmaga, kes teenindab kaks korda nädalas reisi New Yorki. Otsime Ida-Aasiast praegu veel selliseid partnereid," rääkis lennujaama juhatuse esimees Ilona Lice.

Mõni kuu lennujaama juhtinud Lice kinnitas, et eelkõige ollakse huvitatud kaugemaist sihtkohtadest.

"AirBaltic kaalub võimalusi hakata lendama Ameerikasse ja töötame aktiivselt Kanada suunal," ütles Lice.

Sel suvel kasutab Riia lennujaama 17 firmat, sihtkohti on 89. Uue tulijana hakkab Moskva ja Riia vahel lendama Venemaa regionaalne lennufifrma RusLine.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: