ERR Pariisis: kolm presidendikandidaati kaotaks sanktsioonid Venemaale
Prantsusmaa presidendivalimiste neljast favoriidist kolm soovivad kaotada Venemaa vastased sanktsioonid ning kommunistist kandidaat Jean-Luc Mélenchon tahab arutada Venemaaga Ida-Euroopa piiride ümberkirjutamise üle.
Venemaa teema Prantsusmaa valimistel on valdavalt pälvinud tähelepanu läbi Marine Le Peni seoste Moskvaga. Parempopulist Le Pen saab Moskva pankadest raha, toetab Krimmi kuulumist Venemaale ja lubab tühistada Kremlit pitsitavad sanktsioonid. Aga tähelepanuväärne on ka Jean-Luc Mélenchoni idee istuda Venemaaga maha, et arutada, kuidas piirid Euroopas ikka tegelikult jooksma peaksid.
"Kogu pinge tuleb sellest, et kui NSVL lagunes, ei pidanud keegi mitte kellegagi läbirääkimisi piiride üle. Nüüd on aeg piiride osas uued läbirääkimised pidada," lausus Mélenchon.
Le Monde'i ajakirjanik Benoit Vitkine ütles, et Mélenchon toob näiteks Kosovo ja Fillon ja Le Pen nõustuvad temaga. "Nad kõik arvavad, et kui lääneriikidel oli õigus muuta Serbias piire, miks siis pole Venemaal samasugust õigust."
Mõttekoja CEPS analüütik Steven Blockmans leiab, et see, mille Mélenchon välja pakub, on erakordselt ohtlik.
"Sisuliselt oleks tegemist teise Jalta konverentsiga. See on ohtlik, sest niimoodi ajaloos tagasi minnes ja tõstatades piiride küsimuse, avaksime Pandora laeka. See võib laieneda Balti riikidele, Soomele, muidugi Poolale. Kaalul oleks kogu Euroopa Liidu idapiir," ütles Blockmans.
Arvamusküsitluste järgi lahutab nelja favoriiti enne homset valimiste esimest vooru vaid paar protsenti. Seega ei saa välistada, et otsustavasse teise vooru jõuavad Putinit imetlevad Le Pen ja Melenchon.
Telekanali TF1 poliitikatoimetaja Valerie Nataf leiab, et Mélenchonil on tohutu anne, sest ta teab, kuidas suhelda massidega.
"Mélenchon suudab jätta vana targa mehe mulje. Isegi kui ta ideed ei ole eriti targad. Melenchon, kes lubab Prantsusmaa välja viia NATO-st, rõhutas, et tema juhtimisel ei peaks Pariis enam appi tõttama Balti riikidele, kui neil peaks tekkima konflikt Venemaaga," rääkis Nataf.
Mélenchon ütles hiljuti, et Prantsusmaa peab kaitsma tuumavihmavarjuga 28 euroopa riiki ja see olevat idiootsus.
"Me ei taha seda teha. Järelikult, kui Prantsusmaa tegeleb oma autonoomse kaitsega, ei saa ta osaleda Euroopa integreeritud süsteemis, mis viiks meid sõtta, kui ühel Balti riikidest tekivad probleemid oma naabriga, nagu neil on tuhat aastat Venemaaga olnud. Eelistan, et hoiame eemale ja hoiame rahu, mitte ei tegele mingite lollustega," lausus presidendikandidaat.
Le Monde'i ajakirjanik Vitkene tõi esile, et kõik favoriidid ütlevad, et sanktsioonid tuleks lõpetada. "Küsimus on selles, millistel tingimustel. Macron on ainus, kes jääb kindlaks sellele, et sanktsioonid on seotud Minski kokkulepete täitmisega."
Kui Ida-Euroopas piiride ümberkirjutamine võib tunduda hull idee, siis seda, et järgmine Prantsusmaa riigipea tahab tühistada Venemaa vastased sanktsioonid, peavad vaatlejad väga tõenäoliseks.
Johannes Tralla: seis on väga tasavägine
Pariisis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla ütles otselülituses "Aktuaalsele kaamerale", et valimiste ennustamine on tänamatu töö.
"Kui uskuda küsitlusi, on nelja favoriidi toetus statistilise vea piires. Tegelikult me ei tea, kes on need kaks kandidaati, kes 7. mail vastakuti lähevad," kommenteeris ta.
Kui eelistada Prantsusmaa presidendina meest, kes tõenäolilselt ei muudaks palju Prantsusmaa välis- ja kaitsepoliitikat, oleks tegu Emmanuel Macroniga.
Tralla sõnul mängivad tema vastu mitmed faktorid. Eelkõige see, et Prantsusmaal valitsevad üha enam globaliseerumise vastased ja euroskeptilised meeleolud.
"Teiseks, viimastel päevadel on märkimisväärselt aktiviseerunud Venemaa propaganda ja sihikule on võetud just Macron. Tema kohta on kirjutatud artikleid, nagu ta oleks USA mõjuagent või saaks Saudi Araabiast raha," märkis Tralla.
"Tõesti, selles olukorras, kus Marine Le Peni toetusbaas on väga kindel ja Jean-Luc Mélenchoni toetus on seal väga lähedal, me tegelikult ei tea, mis pühapäeval saama hakkab," hindas ta valimispäeva eelõhtul.
Toimetaja: Priit Luts