Mehest lasteaiajuht: alguses oli tunne nagu jääkarul loomaaias
Ligi kaheksa tuhande Eesti lasteaiaõpetaja seas on vaid 50 meest ehk kokku on meesõpetajaid lasteaedades vaid 0,6 protsenti.
Meessoost lasteaiajuhte on kogu Eesti peale aga vaid kaks. Nii uuriski "Aktuaalne kaamera", milline on lasteaedniku amet mehe pilgu läbi.
2010. aastal Eesti esimese mehena lasteaiaõpetaja magistrikraadi omandanud Raido Parve tahtis saada näitlejaks, aga sai hoopis Rakvere Triinu lasteaia juhiks.
Juuniks on ta seda ametit pidanud ühe aasta. Töötanud üheksa aastat ka lasteaiaõpetajana, on Raido ühtekokku veetnud lasteaias ligi poole oma täiskasvanuelust.
Raido Parve meenutas, et kui teda viidi esimest korda teise kursuse alguses lasteaeda nii-öelda vaatluspäevale ning lapsed tema jutu ja tegemistega hästi haakusid, siis tundiski ta, et kõigest võib asja saada.
Remonditöömees oli enne Raido tööletulekut ainuke mees Triinu lasteaia 50-liikmelises kollektiivis. Nii on see harilikult ka mujal Eesti lasteaedades: mees lasteaias on remondimees, ütleb Raido.
"Kui ma alustasin õpetajana, siis oli väga palju selliseid, kuidas ma ütlen, selliseid üle õla vaatamisi koguaeg, et see on nüüd „see" ja palju tähelepanu ja lapsevanemad vaatasid kõik eemalt. Jääkaru tunne loomaaias tekkis, et kõik jäävad su puuri juures seisma ja vaatama sind," rääkis ta.
Raido sõnul on lasteaedniku amet ühtemoodi raske ja kannatust nõudev nii naistele kui ka meestele, ent just mehi on lasteaedades vähe, kuna stereotüpiseeriv kuvand lasteaiaõpetajast kui naisest ei kutsu mehi lasteaeda tööle.
Olgu ta jääkaru puuris või mees lasteaias, on soov lastega tegeleda ja soov näha, kuidas neile õpetatu ka ühel päeval selgeks saab, Raido sõnul põhjused, miks end soost olenemata lasteaias õpetajana väga hästi tunda. Ja ehkki sugu ei tee head õpetajat, võiks lasteaednikest mehi rohkem olla.
Toimetaja: Priit Luts