Rain Kooli: üksikemad tuleriidale ehk 21. sajandi nõiajaht ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kui meil on selline naisliit sellise sõnumiga, siis pole ühiskonnale meeste misogüüniat enam vajagi. Suguõed ajavad need, kes normi ei sobi, ise hoogsalt tuleriidale. Õnneks tänapäeval vaid mõttelisele, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio kommentaaris.

Nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines.

Ja muidugi oli nõiaks tembeldamisega nagu nõukogude aja rahvavaenlaseks kuulutamisega – tihti piisas ka sellest, et sa mõnele inimesele ei meeldinud ja too otsustas olukorra pealekaebamisega lahendada.

Üks aga on kindel: ülekaalukalt suur osa nõia sildi saanutest olid naised. Tihti liiga vabad, iseseisvad, isepäised, patriarhaalset korraldust ignoreerivad või lihtsalt neilt eeldatava nõdra vaguruse kohta liiga targad. 18. sajandini kestnud nõiajaht ja nõidade hukkamiste laine oli seega lisaks kõigele muule ka mehekeskseks kujundatud ühiskondade repressioonikampaania naissoo vastu.

Viimase paarisaja aasta jooksul on nii mõndagi muutunud. Ka Euroopas, ka Eestis. Tüdrukud on saanud õiguse koolis käia, naised on lastud kõrgkoolidesse. Isegi hääletama lubatakse nad juba mõnda aega, ning vanemad ei püüagi päris igas perekonnas ära otsustada, millise mehe hoole alla nende tütar isa hoolikaskaitsvast haardest väljastatakse.

Meest pole enam kaasa vaja, et naine restorani sisse saaks ning pangastki ei küsita naiselt enam konto avamiseks mehe volitust.

Mõni naine saab koguni ministriks või tippettevõtte juhiks. Suisa presidendiks.

Ja just siis, kui hakkad mõtlema, et näe, kuigi teha on veel palju, hakkab vaikselt juba looma... siis toob keegi su maa peale ja saad aru, et ka 21. sajandil on nõiajaht täiesti võimalik.

***

Olen Siiri Oviiriga paaril korral isegi kokku puutunud – kus siis mujal, kui asjakohastel avalikel üritustel naiste õiguste eest seistes. Seda suurem oli mu üllatus, kui nägin teda lõppenud nädalal rahvusringhäälingu "Ringvaates" kommenteerimas aasta ema valimise statuuti ja ütlemas sõnad, mis ühele – ja nii mitmeski mõttes niigi väntsutatud osale – Eesti naistest märja kaltsuga üle näo tõmbasid.

"Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa."

Kas see ongi naisliidu juhi arusaam üksikemadusest? Et iga üksikema on oma olemuselt lõtvade elukommetega küülik, kelle eesmärk on võimalik paljude erinevate meestega võimalikult suur hulk lapsi sigitada?

Ma ei hakka siin kirjeldama kõiki neid üksikemaduse võimalikke põhjuseid ja vorme, mis ei seisne igal aastal uue mehega saadud lastes. Ütlen vaid niipalju, et lõviosa Eesti üksikemadest on tõelised argipäeva sangarid, kes ehitavad oma lastele helgema tuleviku oludes, kus nii mõnigi isane oleks juba ammu alla vandunud ja läinud tegelema meeleheite või joomarluse taoliste rahvusspordialadega.

Küsimus ei ole selles, kas ühel organisatsioonil on õigus kehtestada oma aunimetusele täpselt selline statuut, nagu see heaks arvab. Muidugi on. Küsimus on selles, millisena selle organisatsiooni juht näeb avalikus sõnavõtus neid, kes selle statuudi raamidesse ei mahu.

Kaunid ootused ei osutu kandvateks, illusioonid kaovad ja suhted purunevad. Elu on ja sinna pole midagi parata. Üksikemasid on seega nii nüüd kui ka tulevikus. Kuid teadke, head üksikemad, et teid austatakse ja ma usun, et teie laste armastav pilk tühistab üsna pea Oviiri sõnade löödud haava.

Aga kui meil on selline naisliit sellise sõnumiga, siis pole ühiskonnale meeste misogüüniat enam vajagi. Suguõed ajavad need, kes normi ei sobi, ise hoogsalt tuleriidale. Õnneks tänapäeval vaid mõttelisele.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema