Rain Kooli: üksikemad tuleriidale ehk 21. sajandi nõiajaht ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kui meil on selline naisliit sellise sõnumiga, siis pole ühiskonnale meeste misogüüniat enam vajagi. Suguõed ajavad need, kes normi ei sobi, ise hoogsalt tuleriidale. Õnneks tänapäeval vaid mõttelisele, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio kommentaaris.

Nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines.

Ja muidugi oli nõiaks tembeldamisega nagu nõukogude aja rahvavaenlaseks kuulutamisega – tihti piisas ka sellest, et sa mõnele inimesele ei meeldinud ja too otsustas olukorra pealekaebamisega lahendada.

Üks aga on kindel: ülekaalukalt suur osa nõia sildi saanutest olid naised. Tihti liiga vabad, iseseisvad, isepäised, patriarhaalset korraldust ignoreerivad või lihtsalt neilt eeldatava nõdra vaguruse kohta liiga targad. 18. sajandini kestnud nõiajaht ja nõidade hukkamiste laine oli seega lisaks kõigele muule ka mehekeskseks kujundatud ühiskondade repressioonikampaania naissoo vastu.

Viimase paarisaja aasta jooksul on nii mõndagi muutunud. Ka Euroopas, ka Eestis. Tüdrukud on saanud õiguse koolis käia, naised on lastud kõrgkoolidesse. Isegi hääletama lubatakse nad juba mõnda aega, ning vanemad ei püüagi päris igas perekonnas ära otsustada, millise mehe hoole alla nende tütar isa hoolikaskaitsvast haardest väljastatakse.

Meest pole enam kaasa vaja, et naine restorani sisse saaks ning pangastki ei küsita naiselt enam konto avamiseks mehe volitust.

Mõni naine saab koguni ministriks või tippettevõtte juhiks. Suisa presidendiks.

Ja just siis, kui hakkad mõtlema, et näe, kuigi teha on veel palju, hakkab vaikselt juba looma... siis toob keegi su maa peale ja saad aru, et ka 21. sajandil on nõiajaht täiesti võimalik.

***

Olen Siiri Oviiriga paaril korral isegi kokku puutunud – kus siis mujal, kui asjakohastel avalikel üritustel naiste õiguste eest seistes. Seda suurem oli mu üllatus, kui nägin teda lõppenud nädalal rahvusringhäälingu "Ringvaates" kommenteerimas aasta ema valimise statuuti ja ütlemas sõnad, mis ühele – ja nii mitmeski mõttes niigi väntsutatud osale – Eesti naistest märja kaltsuga üle näo tõmbasid.

"Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa."

Kas see ongi naisliidu juhi arusaam üksikemadusest? Et iga üksikema on oma olemuselt lõtvade elukommetega küülik, kelle eesmärk on võimalik paljude erinevate meestega võimalikult suur hulk lapsi sigitada?

Ma ei hakka siin kirjeldama kõiki neid üksikemaduse võimalikke põhjuseid ja vorme, mis ei seisne igal aastal uue mehega saadud lastes. Ütlen vaid niipalju, et lõviosa Eesti üksikemadest on tõelised argipäeva sangarid, kes ehitavad oma lastele helgema tuleviku oludes, kus nii mõnigi isane oleks juba ammu alla vandunud ja läinud tegelema meeleheite või joomarluse taoliste rahvusspordialadega.

Küsimus ei ole selles, kas ühel organisatsioonil on õigus kehtestada oma aunimetusele täpselt selline statuut, nagu see heaks arvab. Muidugi on. Küsimus on selles, millisena selle organisatsiooni juht näeb avalikus sõnavõtus neid, kes selle statuudi raamidesse ei mahu.

Kaunid ootused ei osutu kandvateks, illusioonid kaovad ja suhted purunevad. Elu on ja sinna pole midagi parata. Üksikemasid on seega nii nüüd kui ka tulevikus. Kuid teadke, head üksikemad, et teid austatakse ja ma usun, et teie laste armastav pilk tühistab üsna pea Oviiri sõnade löödud haava.

Aga kui meil on selline naisliit sellise sõnumiga, siis pole ühiskonnale meeste misogüüniat enam vajagi. Suguõed ajavad need, kes normi ei sobi, ise hoogsalt tuleriidale. Õnneks tänapäeval vaid mõttelisele.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: