Piimatootjaid kokkuostuhinna tõus veel ei rõõmusta
Ehkki aastatagusega võrreldes on piima kokkustuhind üle 40 protsendi tõusnud, on rõõmustada veel vara, leiab piimasektor.
Üle kahe aasta kestnud madalseis piimaturul sai murtud möödunud aasta oktoobris. Piima viimaste aastate tipphind saavutati jaanuariks. Ehkki piima kokkuostuhind ületas tänavu märtsis mullust märtsikuist hinda 41 protsendiga, küündides 321 euroni tonnist, on rõõmustamiseks veel vara, leiavad piimasektori esindajad.
"Kui ütleme, et tõus oli 40 protsenti, siis võib öelda, et oli tohutu kasv, aga see 321 eurot tonnist on selline piimahinnatase, mille kohta võib öelda "koolipoisi kolm", millega piimaootja saab hakkama," annab piimaühistu Epiko ja AS MilkEst nõukogu liige Märt Riisenberg hinde, selgitades, et aastatagune baastase oli lihtsalt nii madal, et isegi tuntav kasv üle selle ei anna põhjust koheseks ja püsivaks rahuloluks.
"Kui selline tase on stabiilselt läbi aastate, siis võib isegi rahul olla, aga kui nüüd arvestada, et üle kahe aasta oli piima hind alla tasuvuse taseme, siis see auk, mis piimatootjatel selle tulemusel tekkis, on võrratult suur, nii et lühiajalise 40-protsendise tõusuga seda auku kindlasti kinni ei topi, sinnna läheb ikka aega," ütleb Riisenberg.
Ta tõdeb, et nii nagu teisteski valdkondades, tõusevad ka piimanduses hinnad, mistõttu on surve hinnakasvule jätkuvalt suur. Kallineb kütus, tõusevad palgad, seega peab ka kokkuostuhind ülespoole liikuma, et sektoris tegutsemine jätkuvalt ära tasuks.
Riisenberg leiab, et hind peaks vähemalt aasta suutma sellisel tasemel vastu pidada, et võiks rääkida stabiilsest ja ootuspärasest hinnast. Nii oli märtsikuu piima kokkuostuhind juba pisut madalam kui aasta esimestel kuudel.
Kriisieelset hinda tagasi tulemas ei näe
Ka põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige, piimaliidu juht Tiina Saron möönab, et kriis on möödas ja turg stabiliseerunud, kuid optimismist ta ei pakata.
"Kas hind veel tõuseb, on keeruline öelda. Tahaks loota, et see mingil juhul enam ei lange ja aastatagusele tasemele ta vaevalt enam ka langeb. Samas suurele tõusule ka loota ei ole," jääb ta ettevaatlikuks. "Kui võrdleme kui võrdleme praegust hinda piimahinnaga, mis oli enne kriisi - 40 senti liitrist - , siis seda aega kindlasti enam ei tule," tõdeb Saron.
Praegu makstakse tootjatele umbes 32 senti liitrist, seega on piima hind viiendiku võrra allpool kriisieelset aega.
Piimahinna mõjutajatena loetleb Saron lisaks objektiivsetele majanduslikele asjaoludele ka poliitilisi ja looduslikke.
Ka Riisenberg on edasise suhtes äraootaval seisukohal.
"Siin maailmas ei ole miskit jäävat. On väga tõenäoline, et siin vastu suve, kui lehmad karjamaale lähevad, läheb piima hind rohkem surve alla, vastu sügist jälle vähem," selgitab Riisenberg turuhinna kujunemise loogikat.
Samas ütleb ta, et info, nagu oleks piimaturud, kus kaubeldakse piimapulbri, juustu ja võiga, kokku kukkunud, ei vasta samuti tõele, sest globaalsed oksjonid näitavad, et kokkuostuhind on püsinud stabiilsena või kerinud isegi pisut plussi poole.
Toimetaja: Merilin Pärli