Vaktsiinivastaste lapsevanemate hulk kasvab jõudsalt ({{commentsTotal}})

Eestis on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate arv. Esmaspäeval Tallinnas toimunud ümarlaual arutati, kas riigipoolne teavitus vaktsiinide vajalikkusest ei peaks olema suurem.

Laste vaktsineerimisest keeldumiste protsent võrreldes vaktsineerimiste üldaevuga ei ole iseenest suur. 2016. aastal oli see umbes 3-4%. Terviseametit teeb murelikuks keeldujate arvu juurdekasv. Lastearst Eda Tamm ütleb, et peamiselt keelduvad lapsevanemad vaktsiinidest teadmatuse ning hirmu pärast. Näiteks arvatakse endiselt, et vaktsiinid sisaldavad raskemetalle või kaheldakse muudes ravimi kõrvalainetes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mis puudutab raksemetalli või teomersaali, siis Eesti lastele vaktsineerimiskalendris olevad vaktsiinid teomersaali ei sisalda. Vaktsiinid läbivad väga palju etappe enne kui üldse otsustatakse, kas üks või teine vaktsiin turule tuleb," rääkis Tamm.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai tuletab meelde, et me tänu vaktsiinidele ei ole Eestis enam mitmeid tõsiseid haiguseid. Sellest tulenevalt ei räägita enam neist haigustest ja tähelepanu saavad rohkem vaktsiinide kõrvaltoimed.

"Kui see kõrvatoime ilmneb mõnel tervel vaktsineertitud lapsel, siis see saabki ebamõistlikult, ebaproportsionaalselt palju tähelepanu ja selle vastu ongi väga keeruline võidelda," lausus Kadai.

Tallinnas toimunud ümaralaul jõudsid koos istunud arstid, ametnikud ja poliitikud tõdemusele, et vaktsiinide vastased on kordades aktiivsemad omapoolset informatsiooni jagama.

"Me riiklikult oleme võtnud selle seisukoha, et me ei ole selle infosõjaga kaasa läinud. Me oleme tootnud selle informatsiooni, mis on tõenduspõhine ja see informatsioon on tegelikult olemas, eelkõige terviseameti lehel," selgitas Kadai.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis 11 nakkushaiguse vastu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: