ERR Pariisis: Macron peab lootma sellele, et inimesed lähevad valima ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru lähevad populist Marine Le Pen ja tsentrist Emmanuel Macron. Viimane neist peab võitmiseks lootma selle peale, et inimesed ka 7. mail valima lähevad, arvas Pariisis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla.

Tralla rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et paljude inimeste jaoks Pariisis on Rahvusrinde juht Marine Le Pen liiga radikaalsete vaadetega. Põhja-Prantsusmaal on aga palju neid, kes tahaksid näha Le Peni järgmise presidendina.

Arvamusküsitlused näitavad praegu seda, et kui teises voorus lähevad vastakuti Marine Le Pen ja Emmanuel Macron, siis suurusjärgus häältega 60-40 võidab Macron. Tralla tõi välja aga, et arvamusküsitlused on ka eksinud.

"Macron peab lootma selle peale, et inimesed tõepoolest tulevad valima, sest tõsiasi, et mitmed traditsioonilised parteid jäid kõrvale, tähendab seda, et üsna paljud valijad on pettunud. Ka täna Pariisi tänavatel rääkisin mitme inimesega, kes ütlesid, et nemad teises voorus valima ei lähe, kuna nende soosik edasi ei pääsenud ja neil on väga raske suhestuda nende kahe kandidaadiga," selgitas Tralla.

Kommunistid toetavad küsitluste andmetel nüüd pigem Macroni.

"Jean-Luc Mélenchon ise ütles, et tema pole rahvalt saanud mingit mandaati, et soovitada oma valijatel kellegi teise taha joonduda. Eks see saab olema huvitav. Rääkisn vähemalt kahe inimesega, kes ütlesid, et huvitavad ideed on nii Mélenchonil kui ka Le Penil, vaatamata sellele, et nad kumbki on poliitilise spektri äärmuslikes servades. Kui uskuda vähemalt ühte arvamusküsitlust, siis umbes pooled valijad, kes hääletasid esimeses voorus Mélenchoni poolt, liiguvad nüüd Macronile ja üksnes kümme protsenti neist toetab Le Peni," kommenteeris ajakirjanik.

Teise vooruni on aega kaks nädalat ning Tralla tõi välja, et politoloogide hinnangul on Macron ideaalne sihtmärk Le Peni kampaaniale, mis on võtnud sihikule EL-i, globaliseerumise, eliidi.

"Kõik need aspektid, mis ühest küljest, võiks arvata, on Macroni tugevused - ta tingimata tahab jääda EL-i, lubab stabiilsust ja senise liberaalse korra jätkumist - , võivad pöörduda vähemalt Le Peni valijate silmis ka suureks sihtmärgiks, mida rünnata. On ju teada, et Le Peni toetusbaas on väga tugev ja kindel, erinevalt Macronist, kes on poliitikuna kampaaniat teinud endale vaid aasta, kellel pole kindlat partei tuge ja tema valijate suhtes pole kindlust, kas nad kõik ikka tulevad välja 7. mail teises voorus," arutles Tralla.

Välispoliitikud on Tralla sõnul välja toonud ka küsimuse - mida saab teha teise vooru eel Vene propaganda.

"Viimastel päevadel on artiklid, kus mainitakse Macroni, sagenenud. Kui varem oli Vene propaganda suunatud võrdselt nii Filloni kui ka Mcroni suunas, siis nüüd on mõnes mõttes sihtmärk konkreetne ja selge," rääkis Tralla.

"Eks ohud on ka need, et midagi läheb EL-is väga halvasti, näiteks tuleb uus suur põgenikelaine," lisas ta. 

"Välisilm" uuris prantslaste arvamust valimistulemustele

"Välisilm" uuris, mida arvavad esimese vooru tulemusest lihtsad väikelinna ja maapiirkonna inimesed, kes toetavad pigem Le Peni või kommuniste.

Valimisjärgsel hommikul jäi Põhja-Prantsusmaal inimestega suheldes mulje, et tulemustega ollakse korraga rahul ja rahulolematu ja kõige teravamalt jagab inimesed kahte leeri suhtumine Marine Le Peni edusse ning tema jõudmine valimiste teise vooru.

Kaks traditsioonilist suurparteid jäid teisest voorust välja.

Lille'i linna pangatöötajate Hennebelle Virginie' ja Camille Demani hinnangul on protestihääletamise taga see, et inimeste probleemidele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.

"On inimesi, kes kannatavad, keda ei ole kuulatud ja nad väljendavad oma rahulolematust, valides Marine Le Peni. Ma arvan, et see on sellepärast," arvas Deman.

"Jah, et näidata oma rahulolematust võib-olla töö suhtes, rünnakute suhtes, hariduse suhtes," ütles Virginie.

"Hirm ja ebakindlus mängivad samuti oma osa," lisas Deman.

Kuigi arvamusküsitluste järgi on liberaal Emmanuel Macronil parempopulistliku Marine Le Peni ees suur edumaa, algab nüüd debatt mõnes mõttes otsast peale. Kahel kandidaadil on enamuses küsimustes vastandlikud seisukohad, üks neist teemadest on kuulumine Euroopa Liitu.

Lille'i lähedal maal väikeseid talusid pidavad Alexandre Caze ja Derollez Herve ei ole Marine Le Peni toetajad. Belgia piiri lähedal elavad ja töötavad mehed on ka kindlalt Euroopa Liidu usku.

Vastates küsimusele, miks prantslased neil valimistel nii palju rahulolematust poliitilise süsteemi vastu üles näitasid, arvas Caze, et prantslased on loomu poolest rahulolematud.

"Meil on maailma parim sotsiaalsüsteem, me elame maailma kaunimal maal, aga prantslased on ikka rahulolematud. Me tahame alati paremat ja inimesed arvavad, et Marine muudab elu paremaks, olgu või Euroopa Liidust välja astumine ja piiride sulgemine. Aga see oleks nagu ajas tagasi minek," rääkis Herve.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.