Martin Meitern: alkohol ja deus ex machina ({{commentsTotal}})

Martin Meitern.
Martin Meitern. Autor/allikas: Alari Rammo

„On rumal arvata, et üks tegevus eraldi aitaks meil vähendada alkoholist tingitud tervisekahjustusi, liiklussurmasid, koduvägivalda või lõhutud perekondi. Päris maailmas ei saabu võimatuna näiva olukorra lahendamiseks masinast antud jumal,“ kirjutab Martin Meitern.

Vana-Kreeka teatris hakati kasutama võtet deus ex machina ehk „jumal masinast“: näiliselt lahendamatus olukorras ilmub välja mingi uus karakter, ese või toimub mõni sündmus, mis võimatuna näiva olukorra lahendab. Näitekirjanik muutis jumala ilmumisega süžeesse võimatu võimalikuks.

Teatri- ja filmimaailm kasutab seda võtet tänini. Päris elus pole me vaatamata tehnoloogia arengule suutnud leiutada masinat, mis meile kõik lahendused kandikul kätte tooks. Ootus erinevate ühiskondlike probleemide lahendamisel selle masinast antud jumala järele on meil aga ilmselgelt olemas.

Üks alkoholitarbimise vähendamiseks välja pakutud meede on alkoholireklaami piiramine. Ettepaneku vastased väidavad, et see meede pole ühes või teises riigis tarbimist vähendanud  – järelikult kukub läbi meilgi. Samamoodi käib avalik arutelu alkoholi puudutava maksupoliitika üle. Alkotööstus leiab, et see ei aita eestlastel vähem juua, vaid suurendab piirikaubandust, sest nüüd peavad eestlased alkoholi järel käima hoopiski Lätis. Ainus, mis Eestis sellega väidetavalt väheneb, on maksutulu ja ettevõtlusvabadus.

Taolise retoorika kasutajad ei taha mõista, et need ettepanekud üksi ei aitagi meie rahvuslikku alkoholiprobleemi lahendada. Kumbki neist ei ole deus ex machina, mis näiliselt võimatule probleemile mängleva kergusega lahenduse pakuks. Päris maailmas vajavad komplekssed probleemid terviklikke lahendusi, mis pole kaugeltki mitte lihtsad välja töötada ega ellu viia.

Alkoholi tarbimist (nagu kõiki sotsiaalseid praktikaid) mõjutab suur hulk erinevaid tegureid. Nende hulka kuuluvad meie tõekspidamised ja tähendused, mida alkoholile omistame, seadusest tulenevad piirangud ja lõpuks ka meie oskused. Selleks, et mingit praktikat muuta, ei piisa sellest, kui muudame üht neist teguritest ja loodame, et piisab. Selleks, et kutsuda esile päris muutus probleemi lahenemise suunas, peame mõjutama kõiki neid tegureid.

Alkoholi tähendusväli Eesti kultuuriruumis on päris lai ning üsna kaldus alkoholi tarbimise poole. Pidudel peame normiks joomist, mitte kaine olemist. On hirmutav kuulda, kuidas noored räägivad pidudest, uhkustades, kui palju keegi jõi ja kui vähe sellest õhtust mäletatakse. Õpetame lastele juba varakult, et kui midagi tähistada, siis ikka alkoholiga, olgugi, et alguses lastešampusega. Õlle joomine kuulub õigeks meheks olemise juurde jne.

Alkoholireklaamidki õpetavad meile, et alkoholi juua on lahe ja glamuurne. Kui Viru Valge mulle enam kui 10 aastat tagasi oma reklaamis rääkis ühest kohast, kus “elada oma elu muretult, et seda lõputult nautida”, siis tahtsin ka mina seda kohta külastada. Toona mõistmata, kui paljude ühiskondlike probleemide taga see ilus lubadus seisab. Alkohol on (suuresti alkotööstuse tõttu) osa meie rahvuslikust identiteedist.

Tähendusvälja kõrval on suur roll ka riigil, kes on meile ette kirjutanud selle, et alkoholi tohib tarbida alates 18. eluaastast, et saame osta alkoholi kümnest kümneni ning et nüüd on aktsiisi tõttu alkoholi odavam osta Lätist. Riik tahab seada piiranguid ka alkoholireklaamile, mis omakorda mõjutab seda, kuidas need reklaamid kujundavad meie tähendusvälja.

Riigi poolt seatud piirangute kõrval väärib äramärkimist ja tunnustamist ka näiteks see, et Rimi ei müü alkoholi nähtavalt purjus inimestele – piirang, mis mõjutab seda, kuivõrd kättesaadav alkohol on. See ei tähenda, et purjus inimene, kes Rimis on alkoholita jäetud, ei leiaks järgmist poodi, kus talle alkoholi ikkagi müüakse, kuid see on üks samm muutuse suunas.

Ja kolmanda tegurina tulevad mängu meie endi oskused. Kodanikualgatus www.teomeeter.ee kutsub inimesi üles mõtlema nende endi alkoholiga seotud käitumise peale. Kas meil on oskusi ja julgust, et astuda vahele, kui keegi istub alkoholi tarbinuna autorooli? Oma sõiduvõimes veendunud purjutaja leiab pigem, et vahelesegaja on nõme, kui et mõistab tema muret ja heasoovlikkust. Või oskame me tunda end vabalt ilma alkoholita võõraste inimestega suheldes? Aga armastust avaldades? Paljude jaoks ei tule ka tantsimine ilma alkoholita kõne allagi.

Selles kategoorias ei ole tegemist binaarse skaalaga joon või ei joo, vaid hulga väikeste sammudega, mis aitavad meil muuta meie isiklikku seost alkoholiga. 

On rumal arvata, et ükski neist tegevustest eraldi aitaks meil vähendada alkoholist tingitud tervisekahjustusi, liiklussurmasid, koduvägivalda või lõhutud perekondi. Päris maailmas ei saabu võimatuna näiva olukorra lahendamiseks masinast antud jumal. Päris maailmas peame me ise neid probleeme lahendama ja tegema seda teadmisega, et imelahendusi ei olegi olemas.

On olemas hulk samme, mis aitavad meil liikuda lahenduse suunas. Peame ise kujundama ümber tähendusi, mis me kollektiivses teadvuses alkoholiga seotud on, peame piirama alkotööstuse tegevust ja alkoholi kättesaadavust ning õppima juurde uusi oskusi, mis aitaksid meil alkoholiga vastutustundlikult ümber käia ja alkoholita teineteisega suhelda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema