Alo Lõhmus: unistus rongiga Berliini kihutamisest purunes
„Suurte ja paratamatult väga esialgsete numbritega žongleerimisest tähelepanuväärsem on Rail Balticu vaikne ümberdefineerimine Eestit Euroopaga ühendavast kiirraudteest lihtsalt Baltikumi-siseseks kiirraudteeks,“ tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.
Sel nädalal tutvustati Riias Rail Balticu tasuvusuuringu esmaseid järeldusi. Uuring ise ning selle arvutuskäigud ei ole veel avalikud, kuid üldsusele esitletud lõpptulemuste kohaselt jääb vähemalt 5,8 miljardit eurot maksev Rail Baltic ligi nelja miljardi euroga kahjumisse.
See-eest peaks uus raudtee oma osanikriikidele tooma 16 miljardi euro eest kaudset sotsiaalmajanduslikku tulu. Selle summa all pole mõeldud otsest rahalist tulu, pigem on püütud rahaliselt hinnata üldisi hüvesid. 6,3 miljardit sellest summast moodustab näiteks saaste vähenemine ja globaalse kliimamuutuse leevendamine, 5,2 miljardit tuleb kauba- ja reisijateveo kiirenemisest, 900 miljonit õnnetuste vähenemisest ning 800 miljonit müra vähendamisest.
Kuna tasuvusuuringu arvutuskäigud ei ole avalikud, siis pole selge, kas sellesse rehkendusse on kaasatud ka kaudsed sotsiaalmajanduslikud kahjud ning milline hinnalipik on kinnitatud näiteks looduskeskkonna rikkumisele, üleriigilisele intensiivsele kruusakaevandamisele võimsa raudteetammi ehitamiseks või inimeste väljakujunenud liikumisteede lõhkumisele tarastatud raudteetrassiga.
Suurte ja paratamatult väga esialgsete numbritega žongleerimisest tähelepanuväärsem on aga Rail Balticu vaikne ümberdefineerimine Eestit Euroopaga ühendavast kiirraudteest lihtsalt Baltikumi-siseseks kiirraudteeks.
Mäletatavasti maaliti juba aastaid tagasi meie silme ette kujutluspilt Tallinnast Berliini tuhisevast mugavast kiirrongist. Avalikkus neelas selle vaimustunult alla ning veel praegugi võib igaüks internetist lugeda mõne aasta taguseid artikleid, kus kirjeldatakse, kui tore on tulevikus rongiga Tallinnast või Pärnust otse Berliini põrutada ning millise arengutõuke see moodne transpordiühendus Eesti elule annab.
Nüüd aga saime ametlikult teada, et Balti riikides 240-kilomeetrist sõidukiirust võimaldav kiirraudtee taandub Poolas tavaliseks raudteeks, mis pärast moderniseerimist võimaldab sõitu kiirusega ainult kuni 160 kilomeetrit tunnis. Pole kindel, kas ja millal Poola nõustub kiirusi suurendama ning kas raudteel ikkagi kangekaelselt Berliini sõita soovija pääseb ümberistumistest.
Rail Balticu tasuvusuuringu kohaselt hakataksegi uuel raudteel sõitma peamiselt Balti riikide linnade vahel. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare tõdes isegi pisut küüniliselt: „Ega ole palju neid, kes sõidaks Tallinnast Berliini rongiga. Mina näiteks ei sõidaks.“ Ta lisas, et Poola aeglane raudtee hakkab kujutama probleemi isegi neile leedukatele, kes soovivad Varssavisse reisida.
Niisiis on unistus Tallinna ja Berliini vahelisest kiirrongist purunenud. Jääb mulje, et Rail Balticu propageerijad on seda kasutanud lihtsalt teadliku võttena avalikkuse „ära rääkimiseks“. See aga ei ärata usaldust ka Rail Balticu allesjäänud projekti suhtes.
Millised praegu reklaamitavad sotsiaalmajanduslikud hüved ja tehnilised parameetrid võivad mulliks osutuda homme või viie aasta pärast? Skeptikud on juba osutanud Rail Balticu tasuvusuuringus toodud uskumatult suurtele kaubaveomahtudele, millest lausa kolmandik peaks hakkama pärinema Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest, samas kui tegelikult Vene transiit hoopis kahaneb kiiresti ning poliitilised suhted selle riigiga ei näita mingit paranemise märki.
Pole veel praegugi hilja küsida: kui Berliini sõidust niikuinii eriti asja ei saa, siis kas Riiga sõiduks on meile ikka tarvis täiesti uut ja hirmkallist raudteed, või oleks mõistlikum Poola eeskujul piirduda olemasoleva trassi renoveerimisega?
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar