Alo Lõhmus: unistus rongiga Berliini kihutamisest purunes ({{commentsTotal}})

„Suurte ja paratamatult väga esialgsete numbritega žongleerimisest tähelepanuväärsem on Rail Balticu vaikne ümberdefineerimine Eestit Euroopaga ühendavast kiirraudteest lihtsalt Baltikumi-siseseks kiirraudteeks,“ tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Sel nädalal tutvustati Riias Rail Balticu tasuvusuuringu esmaseid järeldusi. Uuring ise ning selle arvutuskäigud ei ole veel avalikud, kuid üldsusele esitletud lõpptulemuste kohaselt jääb vähemalt 5,8 miljardit eurot maksev Rail Baltic ligi nelja miljardi euroga kahjumisse.

See-eest peaks uus raudtee oma osanikriikidele tooma 16 miljardi euro eest kaudset sotsiaalmajanduslikku tulu. Selle summa all pole mõeldud otsest rahalist tulu, pigem on püütud rahaliselt hinnata üldisi hüvesid. 6,3 miljardit sellest summast moodustab näiteks saaste vähenemine ja globaalse kliimamuutuse leevendamine, 5,2 miljardit tuleb kauba- ja reisijateveo kiirenemisest, 900 miljonit õnnetuste vähenemisest ning 800 miljonit müra vähendamisest.

Kuna tasuvusuuringu arvutuskäigud ei ole avalikud, siis pole selge, kas sellesse rehkendusse on kaasatud ka kaudsed sotsiaalmajanduslikud kahjud ning milline hinnalipik on kinnitatud näiteks looduskeskkonna rikkumisele, üleriigilisele intensiivsele kruusakaevandamisele võimsa raudteetammi ehitamiseks või inimeste väljakujunenud liikumisteede lõhkumisele tarastatud raudteetrassiga.

Suurte ja paratamatult väga esialgsete numbritega žongleerimisest tähelepanuväärsem on aga Rail Balticu vaikne ümberdefineerimine Eestit Euroopaga ühendavast kiirraudteest lihtsalt Baltikumi-siseseks kiirraudteeks.

Mäletatavasti maaliti juba aastaid tagasi meie silme ette kujutluspilt Tallinnast Berliini tuhisevast mugavast kiirrongist. Avalikkus neelas selle vaimustunult alla ning veel praegugi võib igaüks internetist lugeda mõne aasta taguseid artikleid, kus kirjeldatakse, kui tore on tulevikus rongiga Tallinnast või Pärnust otse Berliini põrutada ning millise arengutõuke see moodne transpordiühendus Eesti elule annab.

Nüüd aga saime ametlikult teada, et Balti riikides 240-kilomeetrist sõidukiirust võimaldav kiirraudtee taandub Poolas tavaliseks raudteeks, mis pärast moderniseerimist võimaldab sõitu kiirusega ainult kuni 160 kilomeetrit tunnis. Pole kindel, kas ja millal Poola nõustub kiirusi suurendama ning kas raudteel ikkagi kangekaelselt Berliini sõita soovija pääseb ümberistumistest.

Rail Balticu tasuvusuuringu kohaselt hakataksegi uuel raudteel sõitma peamiselt Balti riikide linnade vahel. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare tõdes isegi pisut küüniliselt: „Ega ole palju neid, kes sõidaks Tallinnast Berliini rongiga. Mina näiteks ei sõidaks.“ Ta lisas, et Poola aeglane raudtee hakkab kujutama probleemi isegi neile leedukatele, kes soovivad Varssavisse reisida.

Niisiis on unistus Tallinna ja Berliini vahelisest kiirrongist purunenud. Jääb mulje, et Rail Balticu propageerijad on seda kasutanud lihtsalt teadliku võttena avalikkuse „ära rääkimiseks“. See aga ei ärata usaldust ka Rail Balticu allesjäänud projekti suhtes.

Millised praegu reklaamitavad sotsiaalmajanduslikud hüved ja tehnilised parameetrid võivad mulliks osutuda homme või viie aasta pärast? Skeptikud on juba osutanud Rail Balticu tasuvusuuringus toodud uskumatult suurtele kaubaveomahtudele, millest lausa kolmandik peaks hakkama pärinema Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest, samas kui tegelikult Vene transiit hoopis kahaneb kiiresti ning poliitilised suhted selle riigiga ei näita mingit paranemise märki.

Pole veel praegugi hilja küsida: kui Berliini sõidust niikuinii eriti asja ei saa, siis kas Riiga sõiduks on meile ikka tarvis täiesti uut ja hirmkallist raudteed, või oleks mõistlikum Poola eeskujul piirduda olemasoleva trassi renoveerimisega?

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema