Uuring: peredel pole ootamatusteks piisavalt sääste
Üle poolte peredest ei saaks sissetuleku ootamatu kadumise korral üle kolme kuu hakkama, selgus Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Swedbanki rahaasjade teabekeskuse läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringust.
Tulemusi tutvustasid Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets ja EKI direktor Marje Josing.
"Esmakordselt sellist uuringut läbi viies tegime mitu huvitavat avastust eestimaalaste rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92 protsenti Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes," ütles Kati Voomets.
Uuring viidi läbi selle aasta märtsis ning selle põhiteemadeks olid elanikkonna rahulolu pere sissetulekutega, rahaasjade planeerimise harjumused, säästupuhvri olemasolu, rahakulutamise otsuste tegemine ning teadlikkus abikaasa või elukaaslase sissetulekutest.
Üle poolte peredest elab piisavate säästudeta
Eestlaste majanduslik kindlustunne ei ole uuringu järgi hea: sissetulekute ootamatu katkemise korral (näiteks töökaotus) ei saaks 57 protsenti peredest üle kolme kuu hakkama, ehkki optimaalne peaks olema kolm kuni kuus kuud toimetulekut sissetuleku äralangemise korral. Veerand peredest (sisalduvad selles 57 protsendis) seejuures ei oma mingeidki sääste, seega nemad ei veaks ühte kuudki välja.
Ligi 40 protsenti Eesti peredest tunnistaski, et on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes.
Rahahäda korral teevad pered valdavalt kärpeid oma kuludes, võtab kasutusele säästud, aga ka jätavad mõned arved maksmata või laenavad sugulastelt-sõpradelt. Vaid väike hulk on rahahäda korral võtnud pangast laenu, otsinud võimalusi rohkem teenida või võtnud kiirlaenu.
Uuringust selgub, et üle poolte planeerib oma pere-eelarvet mälu järgi ehk peastm paberil või Exceli tabelis teeb seda juba tunduvalt vähem inimesi. Üleüldse eelarvestab oma rahaasju 92 protsenti peredest ja selle peamiseks eesmärgiks on vältida raha otsasaamist, aga ka raha kõrvalepanemine ootamatuteks kulutusteks või säästmine suuremateks ostudeks või ülevaate saamiseks oma liigsest kulutamisest. Vaid viiendik säästab lihtsalt tuleviku tarbeks.
70 protsenti inimestest on teadlikud ka abikaasa või elukaaslase sissetulekute suurusest.
Marje Josing selgitas, et paljud inimesed vajaksid nõu ja abi oma eelarve planeerimisel.
Rahulolu sissetulekutega on mõne aastaga vähenenud - 2012. aastal oli sissetulekuga rahul 60 protsenti, nüüd aga 52 protsenti. Samas oli sissetulekuga rahulolematuid ka kõige kõrgema sissetulekuga jaotuses.
Toimetaja: Indrek Kuus, Merilin Pärli
Allikas: ERR