Kaupo Meiel: vaimulikud, filmid ja meie igapäevane õudus ({{commentsTotal}})

„Vaimulikud ja õudusfilmide festivali korraldaja võiks leida ühise keele, võttes lähtekohaks Igor Volke arvamusavalduse Maalehest, milles ta teatas, et Jeesus Kristus võis olla tulnukas,“ märgib kirjanik Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Reedel algab Haapsalus kolm päeva vältav õudusfilmide festival, mida varemgi olen mõõdutundetult kiitnud ja ma ei näe põhjust seda traditsiooni muuta.

Kõigepealt muidugi see, et Haapsalu on täiesti geniaalne paik õudusfilmide masslinastamiseks. Sadade õõvateoste tegevuspaik on unine väikelinn, mille väikekodanliku pealispinna all peidavad end kohutavad saladused ja mille puukuurides ihuvad terariistu kirve-, matšeete- ja peitlimõrvarid. Haapsalu on väga idülliline ja kaunis ning on lausa ime, et selle elanikud üldse magada julgevad. Kõik on sedavõrd kena, et hirm tuleb peale.

Seekordne HÕFF paistab taaskord silma sellega, et nihutab jõuliselt õuduse all mõistetava nähtuse piire. Ehe näide selle kohta on Elem Klimovi sõjafilm „Mine ja vaata“, mida mina nägin esimest ja loodetavasti viimast korda umbes kolmkümmend aastat tagasi, aga paljud stseenid on jätkuvalt meeles ja sügav kahetsus- ning hirmutunne, mida linateos minus tekitas, pole siiani kuhugi kadunud.

„Mine ja vaata“ peategelased pole limakoletised ega ka noakinnaste ja triibulise sviitriga müstilised mõrvarid, vaid täiesti tavalised inimesed ja täiesti tavaline sõda. Päriseluski pole hirmus mitte see, mida mõni osav ja fantaasiarikas režissöör välja nuputada suudab, vaid see, milliseks sõda täiesti korralikud ja intelligentsed inimesed muudab. Režissöör Peeter Simm ütles tabavalt, et mistahes triller on „Mine ja vaata“ kõrval kissell.

Teine linateos, mis esmapilgul mitte kuidagi ei tohiks õudusfilmide festivali kavas kohta leida, on üllatuslikult Mati Põldre noortefilm „Kevad südames“, milles kõlab noore Toomas Uibo kaunis lauluhääl. Muidugi, noorus on kole aeg ja selle üleelamine väga keeruline, aga vahest mitte nii kole, et see päris õudne oleks. „Kevad südames“ seanss osutab eelkõige suurepäraselt, et filmifestivali tegijad ei võta ei üritust tervikuna ega žanri kitsamalt ülemäära tõsiselt. Õõvafilmide ja hirmukirjanduse kõige suurem oht ongi totraks muutumine ja seda põhjustab enamasti just nimelt liigne tõsidus.

Hirmutundega mängimine on vabastav täpselt samal moel kui naer võib olla vabastav. Igapäevaelus leidub pealegi õudust palju enam kui mistahes hirmufilmis. Šoti näidendi needus räsis Linnateatrit. Haritud ja targad inimesed joovad kloori ja silitavad hea õnne ootuses kivikesi. Õudusfilmide stsenaristid töötavad peavoolumeediale vastanduvates portaalides. Peaminister jätkuvalt Jüri Ratas. Õudne!

Tänavuse HÕFFi muudab eriliseks seegi, et tahtliku või tahtmatu turundustegevuse tagajärjel asus festivali vastu üles grupp Haapsalu vaimulikke, kes pöördusid aprilli algul Haapsalu linnavalitsuse ja volikogu poole ettepanekuga mitte toetada linna rahaga õudusfilmide festivali, vaid kaaluda selle asemel näiteks kohaliku muusikahariduse toetamist. Siinkohal võiks muidugi küsida, et vahest ei tohiks kirikutele raha anda – pigem toita selle eest lapsi ning istutada puid –, kuid see oleks puhas demagoogia.

Neil päevil esines grupp Haapsalu vaimulikke uue pöördumisega, milles muu kõrval seisis, et „HÕFFi püütakse näidata kena kultuuriüritusena, mille toetamine oleks justkui avalik huvi. Tegelik mõju on aga mitmekülgselt halb.“ Tsitaadi lõpp.

Kirjanik Andrus Kivirähk teatas vaimulike esimese pöördumise peale Naistelehes, et kirikutegelased võiksid enne festivalide keelamist oma seintelt koristada risti löödud laiba.

Kivirähk suhtub kirikusse teadagi destruktiivselt, aga lammutamist ja vimma on meie ühiskonnas ju niigi palju ning edasi need meid ei vii. Seetõttu võiksid vaimulikud ja õudusfilmide festivali korraldaja leida hoopis ühise keele, võttes lähtekohaks Igor Volke arvamusavalduse Maalehest, milles ta teatas, et Jeesus Kristus võis olla tulnukas.

Niisiis on kirikutel ja õudusfilmidel päris suur ühisosa. Soovitan omalt poolt kõigil vaimulikel külastada HÕFFil linastuvat Ridley Scotti sügavalt kristlikku filmi „Alien“ ehk „Tulnukas“.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: