Eestlased on kõige skeptilisemad arenguabi andmise suhtes ({{commentsTotal}})

Humanitaarabi jagamine Lõuna-Sudaanis.
Humanitaarabi jagamine Lõuna-Sudaanis. Autor/allikas: Samir Bol/AFP/Scanpix

Eesti elanikud on arenguabi andmise vajalikkuse ja arengumaades vaesuse vähendamiseks antava abi tõhususe suhtes Euroopa Liidus kõige kahtlevamad, selgub Eurobaromeetri äsja avaldatud uuringu tulemustest.

Kui Euroopa Liidus keskmiselt pidas vaesusega võitlemist arengumaades Euroopa Liidu üheks peamiseks ülesandeks 68 protsenti ja oma riigi ülesandeks 51 protsenti, siis Eestis olid vastavad näitajad 38 ja 17 protsenti, mis mõlemad on teistest 27 riigist märksa madalamad näitajad.

Eestist järgmine on Tšehhi, kus vaesusega võitlust pida EL-i kohustuseks 49 ja oma riigi üheks peaülesandeks 26 protsenti vastanutest. Kõige kõrgemad näitajad Euroopa Liidu kohta olid Küprosel ja oma riigi osas Hispaanias - vastavalt 80 ja 62 protsenti.

Rohkem kui kolmveerand ehk 78 protsenti Eesti vastajatest ütleb, et arengumaade inimeste aitamine on oluline, mis on võrreldes eelmise aasta näitajaga 3 protsendipunkti kõrgem näitaja. Euroopa Liidus keskmiselt arvab sama 89 protsenti.

Kui uuringus osalenutelt küsiti, kas arengumaadele tuleks anda rohkem rahalist abi, siis valdav enamus eestlastest nagu ka Euroopa Liidus keskmiselt leiab, et abi peaks jääma samale tasemele - nii arvab 49 protsenti Eesti ja 52 protsenti Euroopa Liidu elanikest keskmiselt. Samas leiab 25 protsenti Eesti elanikest, et rahalist abi peaks vähenama, samas kui EL-is keskmiselt arvab nii 16 protsenti vastanutest. Abi suurendamist pooldas EL-is keskmiselt 22 ja Eestis 9 protsenti vastanutest.

Kui vastanutelt küsiti, mis on nende hinnangul arengumaade kõige kriitilisem teema, siis Eesti paigutus koos Sloveenia, Leedu, Soome, Slovakkia, Poola ja Itaaliaga sellesse gruppi, mis pidas tõsiseimaks väljakutseks rahu ja julgeoleku tagamist.

Peaaegu pool ehk 48 protsenti Eesti vastajatest väidab, et EL-i ja liikmesriikide meetmed on tõhusad vaesuse vähendamisel arengumaades, olles riikide lõikes eelviimane näitaja.

Eestis arvab 47 protsenti, arengumaadele rahalise abi andmine on tõhus viis ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks. See märgib 14-protsendilist langust 2015. aastaga võrreldes ja on ühtlasi järjestuselt teine näitaja EL-is.

Vähem kui viiendik ehk 17 protsenti Eesti vastajatest nõustub mõttega, et neil on üksikisikutena võimalus võidelda vaesuse vastu arengumaades. Selle mõttega ei nõustu 51 protsenti vastajatest.

Rohkem kui neli kümnest ehk 44 protsenti Eesti vastajast väidab, et isiklik seotus aitab kaasa vaesuse vähendamisele arengumaades. Lisaks väidab Eestis vähem kui iga viies vastaja ehk 18 protsenti, et nad on isiklikult seotud arenguriikide abistamisega. EL-i keskmine näitaja on 46 protsenti.

Peaaegu neli kümnest ehk 39 protsenti Eesti vastajast väidab, et nad on teadlikud säästva arengu eesmärkidest. See märgib 7-protsentdilist kasvu 2015. aastaga võrreldes.

Eurobaromeetri küsitlus viisi läbi 2016. aasta novembrist detsembrini. Eestis viidi selleks läbi 1019 intervjuud.

Eesti elanikud olid arenguabi ja arengumaades vaesuse vähendamiseks antava abi tõhususe suhtes Euroopa Liidus kõige kahtlevamad ka eelmise aasta uuringu põhjal.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema