Eestlased on kõige skeptilisemad arenguabi andmise suhtes
Eesti elanikud on arenguabi andmise vajalikkuse ja arengumaades vaesuse vähendamiseks antava abi tõhususe suhtes Euroopa Liidus kõige kahtlevamad, selgub Eurobaromeetri äsja avaldatud uuringu tulemustest.
Kui Euroopa Liidus keskmiselt pidas vaesusega võitlemist arengumaades Euroopa Liidu üheks peamiseks ülesandeks 68 protsenti ja oma riigi ülesandeks 51 protsenti, siis Eestis olid vastavad näitajad 38 ja 17 protsenti, mis mõlemad on teistest 27 riigist märksa madalamad näitajad.
Eestist järgmine on Tšehhi, kus vaesusega võitlust pida EL-i kohustuseks 49 ja oma riigi üheks peaülesandeks 26 protsenti vastanutest. Kõige kõrgemad näitajad Euroopa Liidu kohta olid Küprosel ja oma riigi osas Hispaanias - vastavalt 80 ja 62 protsenti.
Rohkem kui kolmveerand ehk 78 protsenti Eesti vastajatest ütleb, et arengumaade inimeste aitamine on oluline, mis on võrreldes eelmise aasta näitajaga 3 protsendipunkti kõrgem näitaja. Euroopa Liidus keskmiselt arvab sama 89 protsenti.
Kui uuringus osalenutelt küsiti, kas arengumaadele tuleks anda rohkem rahalist abi, siis valdav enamus eestlastest nagu ka Euroopa Liidus keskmiselt leiab, et abi peaks jääma samale tasemele - nii arvab 49 protsenti Eesti ja 52 protsenti Euroopa Liidu elanikest keskmiselt. Samas leiab 25 protsenti Eesti elanikest, et rahalist abi peaks vähenama, samas kui EL-is keskmiselt arvab nii 16 protsenti vastanutest. Abi suurendamist pooldas EL-is keskmiselt 22 ja Eestis 9 protsenti vastanutest.
Kui vastanutelt küsiti, mis on nende hinnangul arengumaade kõige kriitilisem teema, siis Eesti paigutus koos Sloveenia, Leedu, Soome, Slovakkia, Poola ja Itaaliaga sellesse gruppi, mis pidas tõsiseimaks väljakutseks rahu ja julgeoleku tagamist.
Peaaegu pool ehk 48 protsenti Eesti vastajatest väidab, et EL-i ja liikmesriikide meetmed on tõhusad vaesuse vähendamisel arengumaades, olles riikide lõikes eelviimane näitaja.
Eestis arvab 47 protsenti, arengumaadele rahalise abi andmine on tõhus viis ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks. See märgib 14-protsendilist langust 2015. aastaga võrreldes ja on ühtlasi järjestuselt teine näitaja EL-is.
Vähem kui viiendik ehk 17 protsenti Eesti vastajatest nõustub mõttega, et neil on üksikisikutena võimalus võidelda vaesuse vastu arengumaades. Selle mõttega ei nõustu 51 protsenti vastajatest.
Rohkem kui neli kümnest ehk 44 protsenti Eesti vastajast väidab, et isiklik seotus aitab kaasa vaesuse vähendamisele arengumaades. Lisaks väidab Eestis vähem kui iga viies vastaja ehk 18 protsenti, et nad on isiklikult seotud arenguriikide abistamisega. EL-i keskmine näitaja on 46 protsenti.
Peaaegu neli kümnest ehk 39 protsenti Eesti vastajast väidab, et nad on teadlikud säästva arengu eesmärkidest. See märgib 7-protsentdilist kasvu 2015. aastaga võrreldes.
Eurobaromeetri küsitlus viisi läbi 2016. aasta novembrist detsembrini. Eestis viidi selleks läbi 1019 intervjuud.
Eesti elanikud olid arenguabi ja arengumaades vaesuse vähendamiseks antava abi tõhususe suhtes Euroopa Liidus kõige kahtlevamad ka eelmise aasta uuringu põhjal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: BNS