Ministeerium ei poolda vaktsineerimise sunnimeetmeid ({{commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeerium sunnimeetmeid laste vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks ei poolda, küll aga peab võimalikuks tõsta haigekassa rahastuse kaudu perearstide motiveeritust teemaga tegelda.

Kuigi laste vaktsineerimisest keeldunute arv ei ole väga suur - eelmisel aastal jäi see vahemikku 3-3,9 protsenti vaktsineerimiste üldarvust - siis terviseametnikele teeb muret kaitseta jäävate laste arvu püsiv juurdekasv, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul oleks haigekassal olemas hoovad näiteks perearstide mõjutamiseks, et need oma patsientide vaktsineerimisel hoolsamini silma peal hoiaksid.

"Põhimõtteliselt perearstid saavad lisatasu erinevate protseduuride või algatuste eest, mida nad kvaliteedi tagamiseks peaksid tegema. See on niinimetatud kvaliteedirahastus, mida perearstidele makstakse, kus jälgime näiteks seda, kui hästi on neil jälgitud kroonilised patsiendid ja nii edasi, nii et vaktsineerimise teema lisamine sinna on kindlasti asjakohane küsimus, mida arutada," lausus ta.

Nii-öelda sunnimeetmete rakendamist, näiteks vaktsineerimata lapse lasteaiakohast ilmajätmist või vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist Ossinovski ei toeta.

"Oleme vaadanud teiste riikide kogemusi ja üldiselt igasugused sunnimeetmed võivad avaldada hoopis vastupidist reaktsiooni. Kuna tegemist on tundliku küsimusega nagu laste tervisemured /.../, siis siin jõuga riigi poolt sanktsioneerida õige ei ole. See kindlasti tulemust ei anna, aga teavituse osas peame kindlasti jätkuvalt pingutama," nentis minister.

Poliitikauuringute keskus Praxis viis hiljuti läbi uuringu, millest selgus, et näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsineerimise hõlmatuses on Eestis märgatavad piirkondlikud erinevused.

Praxise tervisepoliitika programmijuhi Ülla-Karin Nurme sõnul olid madalaimad näitajad Tallinnas, Harju- ja Valgamaal ning suurima languse on läbi teinud Valga-, Lääne- ja Järvamaa. Tema sõnul näitab regionaalne erinevus seda, kui tähtis on vaktsineerimisel tervishoiutöötaja tegevus ja suhtumine.

Sotsiaalministeeriumi teatel on nad seni teavitustöö suunanud just peamiselt tervishoiutöötajatele, sest uuringute järgi peavad patsiendid kõige usaldusväärsemaks vaktsineerimise info allikaks arsti.

Toimetaja: Karin Koppel



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: