Eesti Energia teenis kvartaliga 48 miljonit eurot puhaskasumit
Eesti Energia avalikustas reedel käesoleva aasta esimese kvartali majandustulemused: käive oli 215 miljonit eurot ja puhaskasum 48 miljonit eurot, mida on kaks ja pool korda rohkem kui mullu samal perioodil.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja ettevõtte finantsdirektor Andri Avila tutvustasid reedel ettevõtte majandustulemusi ja olulisemaid projekte.
Energiakontserni käive oli selle aasta esimeses kvartalis 215 miljonit eurot, kasvades aastaga üheksa protsenti. Kulumieelne ärikasum oli 86 miljonit eurot, mida on aastavõrdluses 43 protsenti rohkem.
Puhaskasumit teenis Eesti Energia aasta esimese kolme kuuga 48 miljonit eurot ehk 2,5 korda rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et heade majandustulemuste taga on eelmise aastaga võrreldes suurenenud toodangumahud ja kasvanud õli turuhinnad, tänu millele olid ettevõtte majandusnäitajad sarnased 2015. aasta esimese kvartali tulemustele.
„Põlevkiviõli puhul kasvas turuhind aastavõrdluses üle kahe korra - see võimaldas meil käesoleva aasta alguses õlitehastega täisvõimsusel töötada ja toodangut müüa. Õli hinna puhul on võrdlusbaas siiski ka erakordselt madal, sest möödunud aasta alguses kogesime õliturul väga madalaid hindasid, mida olime viimati näinud 2004. aastal,“ rääkis Avila.
Kokku tootis Eesti Energia 2017. aasta esimeses kvartalis 101 tuhat tonni põlevkiviõli ehk 52 protsenti rohkem kui aasta varem. Vedelkütuste müük küündis 77 tuhande tonnini kasvades aastavõrdluses 125 protsenti. Suure müügi kasvu tingis see, et 2016. aasta esimese kvartali madalate energiahindade tingimustes ladustas Eesti Energia osa õlitoodangust müümise asemel.
2017. aasta esimeses kvartalis kasvas elektri turuhind Eestis aastavõrdluses kolm protsenti, jäädes siiski tunduvalt madalamaks, kui lubas finantsturgude väljavaade 2016. aasta lõpus.
„Möödunud aasta lõpus ennustati külma talve, mis pidanuks finantsturgudel valitsenud ootuste kohaselt tooma 2017. aasta alguseks keskmiselt 45-eurosed elektrihinnad. Tegelikkus kujunes siiski teistsuguseks ning 2017. aasta esimese kvartali keskmine elektrihind oli Eestis pisut alla 33 euro megavatt-tunni kohta,“ lausus Avila.
Elektri toodang kasvas oodatust madalamale elektrihinnale vaatamata 29 protsenti, kokku tootsid Eesti Energia elektrijaamad kolme kuuga 2,8 teravatt-tundi elektrit.
Soome ja Baltikumi regioonis on Eesti ainuke riik, kus toodetakse rohkem elektrit kui tarbitakse. Kolme kuu Eesti elektri netoeksport ulatus 800 gigavatt-tunnini.
Taastuvenergiat tootis Eesti Energia kvartaliga 105 gigavatt-tundi ehk 23 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurim osa taastuvenergia toodangust tuli Enefit Taastuvenergia tuuleparkidest, mille toodang kasvas tänu parematele tuuleoludele ja kõrgemale töökindlusele 2016. aasta algusega võrreldes.
Eesti Energia investeeris kolme kuuga kokku 26 miljonit eurot, mida on 18 protsenti vähem kui aasta eest. Suurim osa investeeringutest tehti elektrivõrku, kokku 14 miljonit eurot.
„Elektrilevi on aastaid teinud jaotusvõrku mahukaid investeeringuid ning see on aidanud tõsta ilmastikukindla võrgu osakaalu. Lõppenud kvartali seisuga oli kogu Elektrilevi võrgust 62 protsenti ilmastikukindel,“ märkis Avila.
Viis miljonit eurot investeeris energiakontsern esimese kvartaliga arendusprojektidesse, kaks miljonit sellest summast kulus Eesti elektrijaama 8. ploki rekonstrueerimiseks. Ümberehitatud energiaplokk alustab tööd tuleval aastal, tööde tulemusena kasvab energiaplokis põlevkivigaasi põletamise võimekus 50 protsendini ja väheneb põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju.
Sutter peab Tootsi kinnistute enampakkumisele panekut õigeks
Hando Sutter rääkis pressikonverentsil, et energiaettevõte peab üsna märgiliseks töövõiduks seda, et 1. juulist väheneb jaotusvõrgu keskmine tariif tarbijatele - kodutarbijatele keskmiselt neli ja äritarbijatele kaheksa protsenti. Samal ajal näiteks Soomes ja Lätis jaotusvõrgutasud tarbijatele sel aastal hoopis kasvavad.
"Oleme suutnud siin teistpidi liikuda. See on võimalik tänu sellele, et Eesti vabariik tegi kunagi otsuse minna üle kauglugemisele. Meil on väga head andmed võrgukoormusest ja suudame seetõttu kulusid paremini juhtida," selgitas Sutter.
Teise positiivse asjana Elektrilevi rindelt tõi ta välja selle, et Eesti on Euroopa esimeste riikide hulgas, kus kõigil elektrimüüjatel on võrdsed võimalused esitada ühist elektrivõrgu arvet sõltumata sellest, kelle käest klient elektrit ostab. See sai Sutteri sõnul võimalikuks tänu IT-süsteemi arendamisele.
Rääkides Tootsi tuulepargist, ütles Eesti Energia juht, et peab valitsuse neljapäevast otsust vaidlusalune kinnistu enampakkumisele panna õigeks.
"Kindlasti oleme seal osalemas ja kindlasti usume, et meil on hea äriplaan Tootsi kinnistutele," märkis Sutter ja lisas, et kohtuvaidlusega kaotataks aega, nüüd aga saavad asjad palju kiiremini selgeks.
Sutteri ametiaega pikendati kaks aastat
2014. aasta detsembrist alates Eesti Energiat juhtinud Hando Sutteri ametiaeg peaks läbi saama tänavu detsembris. Ta ütles aga pressikonverentsil, et veebruaris tehtud otsusega pikendati tema mandaati kahe aasta võrra.
Sutteri kinnitusel oli selline klausel, et tema mandaat on 3+2 aastat, algusest peale kokku lepitud ja nüüd vormistati kokkulepe lihtsalt ametlikult.
Eesti Energia on energiakontsern, mis koosneb 23 äriühingust ja andis 2017. aasta esimeses kvartalis tööd keskmiselt 5850 inimesele. Ettevõte tegutseb lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides.
Toimetaja: Karin Koppel