Protestijad tungisid Makedoonia parlamenti, parteijuht sai vigastada
Sadakond inimest sai vigastada, kui raevunud meeleavaldajad tungisid neljapäeval Makedoonia parlamenti. Vigastatute hulgas on ka sotsiaaldemokraatide juht Zoran Zaev ning veel kolm poliitikut.
Protestijad pole rahul albaanlasest poliitiku Talat Xhaferi valimisega parlamendi esimeheks. Tegemist on esimese korraga kui etniline albaanlane Makedoonia parlamendi spiikriks valitakse, vahendasid ERR-i teleuudised ja Yle.
Hoonet kaitsma pidanud politseinikud ei suutnud sissetungijaid peatada. Alles elektri väljalülitamise ja valgusgranaadi kasutamise järel suutis märulipolitsei lõksujäänud saadikud ja ajakirjanud hoonest välja tuua.
Makedoonia poliitiline kriis on kestnud juba erakorralistest valimistest läinud aasta detsembris, kui 10 aastat võimul olnud rahvuslik-konservatiivne erakond VMRO-DPMNE kaotas võimu. Partei sattus skandaali seoses laiaulatusliku jälgimise ja korruptsiooniga. Erakonna juhtfiguurid on uurimise all ning seetõttu proovitakse kõiki samme, et takistada võimu üleandmist detsembris valimiste järel koalitsioonis kokku leppinud erakondadele.
Kuna tulevases koalitsioonis oleksid lisaks sotsiaaldemokraatidele ka albaanlaste vähemust esindav partei, siis ei ole konservatiivide toel presidendiks saanud Gjorge Ivanov mandaati valitsuse moodustamiseks andnud. Presidendi hinnangul on oht, et tulevane koalitsioon lõhuks ühtset riiki ja annaks albaanlastele suuremad õigused.
Albaanlasi on Makedoonia elanike hulgas vähemalt veerand ning rahvuste vahelised suhted on olnud pingelised. Näiteks 2001. aastal leidis riigis aset ka lühiajaline relvakonflikt valitsuse ja albaanlaste üksuste vahel. Tookord hoiti suurem verevalamine ära Euroopa Liidu ja NATO vahendusel ning seetõttu avaldasid äsjase intsidendiga seoses muret ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja EL-i laienemisvolinik Johannes Hahn.
Makedoonia president Gjorge Ivanov kutsus erakondade juhid enda juurde, et poolteist aastat kestnud poliitilisele kriisile lahendus leida.
"Tahan, et liidrid saaksid kokku ja leiaksid olukorrast pääsemiseks lahenduse. Liidritel on inimestelt saadud mandaat ning just nemad on vastutavad lahenduse leidmise eest, mis on vastavuses õigusele, konstitutsioonile ja parlamendi tavale," teatas ta.
Toimetaja: Laur Viirand