Eestlaste hävinud ja suveniiriks jäänud rahatähed tõid keskpangale kasumit
Eesti Panga majandusaruandest selgub, et Eesti krooni sularaha vahetuskohustuse tuludesse kandmise tõttu täienes kasum 15,5 miljoni euro võrra. Panga mullune puhaskasum oli kokku 31,4 miljonit eurot, millest riigieelarvesse kantakse 7,85 miljonit eurot.
Eesti panga kapital oli eelmise aasta lõpu seisuga 437 miljonit eurot ja panga puhaskasum 31,4 miljonit eurot.
Eesti Panga seadus näeb ette, et vähemalt veerand aastakasumist suunatakse põhikapitali suurendamiseks, vähemalt veerand reservkapitali täiendamiseks, osa kasumist võidakse eraldada sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ning ülejäänu kantakse riigieelarvesse.
Mullu kandis Eesti Pank riigieelarvesse 7,5 miljonit eurot, mis moodustas 25 protsenti 2015. aasta kasumist.
Eesti Panga president Ardo Hansson märkis, et euroala keskpankade ühine tegevus majandustegevuse ergutamisel – odavate laenude pakkumine kommertspankadele ja varade kokkuostmine – on kasvatanud Eesti Panga bilanssi ja sellega koos ka finantsriske.
Kuigi keskpanga puhvrid on viimastel aastatel kasvanud, on need Hanssoni sõnul võrreldes võetud riskidega väiksemad kui enamikul teistel eurosüsteemi keskpankadel.
"Seetõttu on hea meel tõdeda, et Eesti Panga nõukogu otsustas kanda 2016. aasta 31,4 miljoni suurusest kasumist keskpanga reservidesse 23,55 miljonit ja riigieelarvesse 7,85 miljonit eurot," märkis keskpanga juht.
Intressitulu sai pank mullu 16,8 miljonit eurot, millest suur osa tuli aktsiaportfellist, kuid ka võlakirjaportfell oli kokkuvõttes positiivse tootlusega.
"Aktsiahindade tõusule aitas kaasa majandusaktiivsuse paranemine arenenud riikides, eelkõige USAs. Lisaks tugevnes aasta jooksul dollar euro vastu, mis suurendas aktsiatelt saadavat tulu veelgi," seisis aruandes.
Keskpanga halduskulud suurenesid 2015. aasta 17 miljonilt eurolt 17,7 miljoni euroni.
Eelmisel aastal moodustati 29,6 miljoni euro suurune eraldis Eesti kroonide vahetuskohustuse täitmiseks. Aruandes tuuakse välja, et tulevikus ei vahetata tõenäoliselt kõiki emiteeritud kroone eurodeks, sest osa neist on hävinenud, osa aga jäetud mälestuseks. Nende vahetamise tõenäosus väheneb aasta-aastalt.
Seetõttu töötati välja metoodika, mille alusel kroonide vahetuskohustuse suurust hinnata. Eesti Panga juhatus otsustas kanda ringlusse lastud Eesti krooni sularaha vahetuskohustus summas 45,1 miljonit eurot tuludesse ja moodustada sihtotstarbeline eraldis summas 29,6 miljonit eurot, mille arvelt rahastatakse tulevikus tehtavaid kroonide vahetusi eurode vastu.
Eraldise suurust hakatakse regulaarselt hindama.
Eraldise arvelt rahastatakse tulevikus tehtavaid kroonide vahetusi eurode vastu. Eesti krooni sularaha vahetuskohustuse tuludesse kandmise netomõju kasumile oli 15,5 miljonit eurot.
Samuti vähendati bilansi kohustusi ja kanti tuludesse ringlusse lastud Eesti krooni ja euro meenemüntide nominaalväärtuste summa. "Lähtutakse asjaolust, et meenemüntide tagasiostmise tõenäosus on väga väike ning nende väärismetalli väärtus ületab nominaalväärtust," põhjendab pank.
Eesti Panga kullareservide turuväärtuseks hinnati 2015. aasta lõpuks 8 029 000 eurot, eelmise aasta lõpuks oli väärtus kasvanud 9 052 000 euroni.