„Naised vormi“ küll, aga päris teema on ajateenistuseta jäävad noormehed ({{commentsTotal}})

Kampaania
Kampaania "Naised vormi" avaüritus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kevad 2017 algas Eestis kampaaniaga „naised vormi“. Sellised kampaaniad on kindlasti omal kohal, aga nende sõnum juhib tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest, kirjutab endine sisekaitseakadeemia rektori kohusetäitja, Tallinna ülikooli professor Peeter Järvelaid.

Me oleme saanud NSV Liidu lagunemise ajast viletsa traditsiooni – suur osa kaitseväekohuslastest noormeestest oma kodanikukohust tegelikult ei täida, olles liialt haiged, liialt laisad ja lodevad või siis hinnates end liialt hinnaliseks, et viita ligi aasta kaitseväe ridades.

Samas on kaitsevägi ise seda olukorda justkui toetanud, sest ikka on meedias avaldatud seisukohti, et kaitsevägi ei suuda tagada kõigile noortele meestele kohta kasarmutes. (Aga miks mitte kaasata Kaitseliit, leida koostöö politsei- ja piirivalveametiga?)

Meil tasuks käia Soomes ja Šveitsis ning järele mõelda selle vaimse kahju üle, mida taoline „osaline kaitseteenistuse süsteem“ Eestile tekitab. Meie riigi saatuse võivad tulevikus otsustada poliitikud, kes kardavad kriitilises olukorras vastu võtta vajalikke otsuseid, sest neil puudub õrnimgi arusaamine, mida tähendab riigi kaitsmine näiteks ka sõduri tasandil.

Mai algus on Euroopas ikka hetk, kui mõeldakse maailmasõdadele. Seoses sellega tahaks jagada oma kogemust reisidelt Türki.

Bosporuse kaldal sai räägitud tavalise noore mehega kaitseväeteenistusest Türgis ja tema väitis, et neil on sellest kõrvalehoidmine peaaegu võimatu. Kui poeg või pojapoeg püüab Türgis kaitseväeteenistusest hoiduda, on see suur häbi vanaisale ja isale, tegelikult kogu perekonna meesliinile. Perekond ise teeb kõik, et mitte naabrite ees häbisse sattuda.

Türgil on väga muljetavaldav armee ja neil väga täpne arvestus kõigi türklaste kohta, kes andnud vande Türgi riigile. Muuseas on neil täpne arvestus ka välismaal elavate türklaste kohta. Türgis on loodud süsteem, kus välismaal elavad türklased võtavad oma koduriigis kahekuulise puhkuse ja tulevad Türki, tasuvad ise kaitseväe lühikursuse (see maksab peaaegu 5000 eurot) ja läbivad selle, andes lõpuks sõdurivande Türgi riigile.

Ainult taolisel juhul saavad välismaal elavad türklased õiguse pärida oma vanemate Türgis asuvat kinnisvara ja saada kord Türgi riigilt ka pensioni ning sotsiaaltoetusi.

Kuid suured muudatused toimuvad ka Venemaal. Kui NSV Liidu lagunemisel sai tugevalt kannatada Venemaa relvajõudude prestiiž ja nooremad venelased tõesti hoidusid sõjaväeteenistusest igal võimalikul moel (ka välismaale kolides), sest relvajõududes teenimine oli seal lokkava vägivalla tõttu tõesti noortele meestele eluohtlik, siis praegu paistab olukord olevat muutunud.

Venemaal on ette võetud suurema korra loomine sõjaväes. Aga samas muudetakse ka seadusi, mis peavad sõjaväes teenimise (sundaja) tegema nooremale põlvkonnale arusaadavamaks. Riigiametnike värbamise reeglitesse on lisandunud just viimasel ajal punkt, mis eelistab riiki tsiviilametis teenima neid noori mehi, kes on läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse Venemaa relvajõududes.

Veelgi karmimalt on muudetud kohtunike seadust, mis ütleb sõnaselgelt, et tulevikus saavad kohtunikeks olla vaid mehed, kes teeninud Vene relvajõududes.

Need nii Türgist kui ka Venemaalt tulevad signaalid (aga ka näiteks Soome ja Šveitsi pikk kogemus) peaksid meile andma selge arusaama, et oma riigi kaitsmine on väga tõsine ülesanne, mida ei saa ka suure raha eest panna teiste maade meeste ja naiste õlule. Kui me tahame näha oma riiki vabana ka saja aasta pärast, siis on meil vaja teha oma riigikaitsekultuuri puudutavaid lihtsaid ja arusaadavaid otsuseid, mis oleks kooskõlas muutunud kaitseolukorraga maailmas.

Oma riigi kaitsmine ei tohi olla vaid sõnakõlks, mis isegi põhiseadusse kirjutatud, vaid iga riigi kodaniku tõeline kodanikukohustus, mille üle lihtsalt ei arutata. Ühiskond tervikuna saab aga toetada meie kaitseväge, hoolitsedes selle eest, et see oleks alati paik, kuhu me oma lapsi ilma asjatute hirmudeta saata tahame. Sest meil kindlus, et see süsteem toodab väga olulist teadmist sellest, kuidas olla inimene – ja kodanik.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: