„Naised vormi“ küll, aga päris teema on ajateenistuseta jäävad noormehed ({{commentsTotal}})

Kampaania
Kampaania "Naised vormi" avaüritus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kevad 2017 algas Eestis kampaaniaga „naised vormi“. Sellised kampaaniad on kindlasti omal kohal, aga nende sõnum juhib tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest, kirjutab endine sisekaitseakadeemia rektori kohusetäitja, Tallinna ülikooli professor Peeter Järvelaid.

Me oleme saanud NSV Liidu lagunemise ajast viletsa traditsiooni – suur osa kaitseväekohuslastest noormeestest oma kodanikukohust tegelikult ei täida, olles liialt haiged, liialt laisad ja lodevad või siis hinnates end liialt hinnaliseks, et viita ligi aasta kaitseväe ridades.

Samas on kaitsevägi ise seda olukorda justkui toetanud, sest ikka on meedias avaldatud seisukohti, et kaitsevägi ei suuda tagada kõigile noortele meestele kohta kasarmutes. (Aga miks mitte kaasata Kaitseliit, leida koostöö politsei- ja piirivalveametiga?)

Meil tasuks käia Soomes ja Šveitsis ning järele mõelda selle vaimse kahju üle, mida taoline „osaline kaitseteenistuse süsteem“ Eestile tekitab. Meie riigi saatuse võivad tulevikus otsustada poliitikud, kes kardavad kriitilises olukorras vastu võtta vajalikke otsuseid, sest neil puudub õrnimgi arusaamine, mida tähendab riigi kaitsmine näiteks ka sõduri tasandil.

Mai algus on Euroopas ikka hetk, kui mõeldakse maailmasõdadele. Seoses sellega tahaks jagada oma kogemust reisidelt Türki.

Bosporuse kaldal sai räägitud tavalise noore mehega kaitseväeteenistusest Türgis ja tema väitis, et neil on sellest kõrvalehoidmine peaaegu võimatu. Kui poeg või pojapoeg püüab Türgis kaitseväeteenistusest hoiduda, on see suur häbi vanaisale ja isale, tegelikult kogu perekonna meesliinile. Perekond ise teeb kõik, et mitte naabrite ees häbisse sattuda.

Türgil on väga muljetavaldav armee ja neil väga täpne arvestus kõigi türklaste kohta, kes andnud vande Türgi riigile. Muuseas on neil täpne arvestus ka välismaal elavate türklaste kohta. Türgis on loodud süsteem, kus välismaal elavad türklased võtavad oma koduriigis kahekuulise puhkuse ja tulevad Türki, tasuvad ise kaitseväe lühikursuse (see maksab peaaegu 5000 eurot) ja läbivad selle, andes lõpuks sõdurivande Türgi riigile.

Ainult taolisel juhul saavad välismaal elavad türklased õiguse pärida oma vanemate Türgis asuvat kinnisvara ja saada kord Türgi riigilt ka pensioni ning sotsiaaltoetusi.

Kuid suured muudatused toimuvad ka Venemaal. Kui NSV Liidu lagunemisel sai tugevalt kannatada Venemaa relvajõudude prestiiž ja nooremad venelased tõesti hoidusid sõjaväeteenistusest igal võimalikul moel (ka välismaale kolides), sest relvajõududes teenimine oli seal lokkava vägivalla tõttu tõesti noortele meestele eluohtlik, siis praegu paistab olukord olevat muutunud.

Venemaal on ette võetud suurema korra loomine sõjaväes. Aga samas muudetakse ka seadusi, mis peavad sõjaväes teenimise (sundaja) tegema nooremale põlvkonnale arusaadavamaks. Riigiametnike värbamise reeglitesse on lisandunud just viimasel ajal punkt, mis eelistab riiki tsiviilametis teenima neid noori mehi, kes on läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse Venemaa relvajõududes.

Veelgi karmimalt on muudetud kohtunike seadust, mis ütleb sõnaselgelt, et tulevikus saavad kohtunikeks olla vaid mehed, kes teeninud Vene relvajõududes.

Need nii Türgist kui ka Venemaalt tulevad signaalid (aga ka näiteks Soome ja Šveitsi pikk kogemus) peaksid meile andma selge arusaama, et oma riigi kaitsmine on väga tõsine ülesanne, mida ei saa ka suure raha eest panna teiste maade meeste ja naiste õlule. Kui me tahame näha oma riiki vabana ka saja aasta pärast, siis on meil vaja teha oma riigikaitsekultuuri puudutavaid lihtsaid ja arusaadavaid otsuseid, mis oleks kooskõlas muutunud kaitseolukorraga maailmas.

Oma riigi kaitsmine ei tohi olla vaid sõnakõlks, mis isegi põhiseadusse kirjutatud, vaid iga riigi kodaniku tõeline kodanikukohustus, mille üle lihtsalt ei arutata. Ühiskond tervikuna saab aga toetada meie kaitseväge, hoolitsedes selle eest, et see oleks alati paik, kuhu me oma lapsi ilma asjatute hirmudeta saata tahame. Sest meil kindlus, et see süsteem toodab väga olulist teadmist sellest, kuidas olla inimene – ja kodanik.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema