Budapestis protestisid meeleavaldajad Orbani ja Moskva mõjuvõimu vastu ({{commentsTotal}})

Ungari pealinnas Budapestis toimus esmaspäeval järjekordne marss, mille ajal meeleavaldajad protestisid peaminister Viktor Orbani ja viimase ametiajal riigis tugevnenud Vene mõjuvõimu vastu.

Viimastel nädalatel on Budapestis olnud hulgaliselt meeleavaldusi, mille peamiseks päästikuks sai uus haridusseadus, mille tagajärjel oleks pidanud tegevuse lõpetama ka miljardärist filantroopi George Sorose asutatud Kesk-Euroopa Ülikool (CEU). Kriitikute hinnangul oligi kogu seaduseelnõu eesmärgiks CEU riigist välja tõrjumine ning põhjuseks asjaolu, et Orban oma aastatetagust mentorit ei salli, vahendasid Reuters, AP ja Raadio Vaba Euroopa.

Euroopa Komisjon algatas kolmapäeval õiguslikud sammud Ungari vastu, andes valitsusele kuu aega nõudmiste täitmiseks ja ähvardades vastasel juhul anda asja kohtusse. Euroopa Rahvapartei (EPP), kuhu kuulub ka Orbani erakond Fidesz, kutsus aga Ungari peaministri Euroopa Parlamenti, et selles küsimuses aru pidada.

EPP teataski laupäeval, et Orban lubas EL-i nõudmisi seoses haridusseadusega täita.

"Peaminister Viktor Orban lubas EPP nõukogus järgida ja täita kõik Euroopa Komisjoni nõudmised Komisjoni seatud ajalistes piirides," ütles EPP presidendi Joseph Dauli kõneisik Siegfried Muresan.

Ungari opositsiooni kriitikat Orbani aadressil see samm aga ei pidurdanud. Liikumise Momentum poolt Budapestis korraldatud protestimarsile kogunes 1. mail umbes 10 000 inimest, kes skandeerisid Venemaa suursaatkonnast möödudes hüüdlauseid "Euroopa, mitte Moskva!". Momentum teatas ka, et neil on kavas osaleda ka jörgmise aasta aprillis toimuvatel parlamendivalimistel.

Erakonna esimees Andras Fekete-Gyor rõhutas, et Orban lükkab Ungarit Moskva suunas. "Rikka, moodsa ja vaba Euroopa asemel on ta seadnud meie riigile eeskujuks vaese, allasurutud ja alaarenenud Venemaa," nentis ta.

Momentum pälvis varem tähelepanu ka kampaaniaga, mille tagajärjel kukutati läbi Orbani plaan korraldada Budapestis 2024. aasta suveolümpia.

Orban oli 1980. aastate lõpus Nõukogude Liidu mõjuvõimu alt vabanemise üks eestvedajatest ning sai sellel eesmärgil toetust ka Soroselt. Muuhulgas sai ta Sorose fondi abil võimaluse õppida politoloogiat Oxfordi ülikoolis.

Kui Orban aga pärast 2010. aasta valimisi uuesti peaministriks sai, hakkas ta oma varasemaid seisukohti märkimisväärselt muutma, näiteks 2014. aastal peetud kõnes pidas ta Ungarile sobivaimaks teeks "illiberaalset demokraatiat" ning seadis teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asemel eeskujuks hoopis Venemaad, Türgit ja Hiinat. Selle sama tendentsi tõttu muutus ka tema suhe liberaalset maailmavaadet toetava Sorosega. Paralleelselt maailmavaateliste muutustega hakkas Ungari üha rohkem tegema ka praktilist majanduskoostööd Venemaaga ning riigijuhtide vastastikused visiidid muutusid sagedasemateks. 

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: