Budapestis protestisid meeleavaldajad Orbani ja Moskva mõjuvõimu vastu ({{commentsTotal}})

Ungari pealinnas Budapestis toimus esmaspäeval järjekordne marss, mille ajal meeleavaldajad protestisid peaminister Viktor Orbani ja viimase ametiajal riigis tugevnenud Vene mõjuvõimu vastu.

Viimastel nädalatel on Budapestis olnud hulgaliselt meeleavaldusi, mille peamiseks päästikuks sai uus haridusseadus, mille tagajärjel oleks pidanud tegevuse lõpetama ka miljardärist filantroopi George Sorose asutatud Kesk-Euroopa Ülikool (CEU). Kriitikute hinnangul oligi kogu seaduseelnõu eesmärgiks CEU riigist välja tõrjumine ning põhjuseks asjaolu, et Orban oma aastatetagust mentorit ei salli, vahendasid Reuters, AP ja Raadio Vaba Euroopa.

Euroopa Komisjon algatas kolmapäeval õiguslikud sammud Ungari vastu, andes valitsusele kuu aega nõudmiste täitmiseks ja ähvardades vastasel juhul anda asja kohtusse. Euroopa Rahvapartei (EPP), kuhu kuulub ka Orbani erakond Fidesz, kutsus aga Ungari peaministri Euroopa Parlamenti, et selles küsimuses aru pidada.

EPP teataski laupäeval, et Orban lubas EL-i nõudmisi seoses haridusseadusega täita.

"Peaminister Viktor Orban lubas EPP nõukogus järgida ja täita kõik Euroopa Komisjoni nõudmised Komisjoni seatud ajalistes piirides," ütles EPP presidendi Joseph Dauli kõneisik Siegfried Muresan.

Ungari opositsiooni kriitikat Orbani aadressil see samm aga ei pidurdanud. Liikumise Momentum poolt Budapestis korraldatud protestimarsile kogunes 1. mail umbes 10 000 inimest, kes skandeerisid Venemaa suursaatkonnast möödudes hüüdlauseid "Euroopa, mitte Moskva!". Momentum teatas ka, et neil on kavas osaleda ka jörgmise aasta aprillis toimuvatel parlamendivalimistel.

Erakonna esimees Andras Fekete-Gyor rõhutas, et Orban lükkab Ungarit Moskva suunas. "Rikka, moodsa ja vaba Euroopa asemel on ta seadnud meie riigile eeskujuks vaese, allasurutud ja alaarenenud Venemaa," nentis ta.

Momentum pälvis varem tähelepanu ka kampaaniaga, mille tagajärjel kukutati läbi Orbani plaan korraldada Budapestis 2024. aasta suveolümpia.

Orban oli 1980. aastate lõpus Nõukogude Liidu mõjuvõimu alt vabanemise üks eestvedajatest ning sai sellel eesmärgil toetust ka Soroselt. Muuhulgas sai ta Sorose fondi abil võimaluse õppida politoloogiat Oxfordi ülikoolis.

Kui Orban aga pärast 2010. aasta valimisi uuesti peaministriks sai, hakkas ta oma varasemaid seisukohti märkimisväärselt muutma, näiteks 2014. aastal peetud kõnes pidas ta Ungarile sobivaimaks teeks "illiberaalset demokraatiat" ning seadis teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asemel eeskujuks hoopis Venemaad, Türgit ja Hiinat. Selle sama tendentsi tõttu muutus ka tema suhe liberaalset maailmavaadet toetava Sorosega. Paralleelselt maailmavaateliste muutustega hakkas Ungari üha rohkem tegema ka praktilist majanduskoostööd Venemaaga ning riigijuhtide vastastikused visiidid muutusid sagedasemateks. 

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: