Viktor Trasberg: Trumpi maksukava – epohhi loov uuendus või tühijooks? ({{commentsTotal}})

Eelmisel nädalal tuli president Trumpi meeskond lagedale tulumaksuplaaniga, mida suuresõnaliselt lubas ka valimisprogramm. Muudatused USA maksusüsteemis on alati laialdast tähelepanu tõmmanud – nii eeskuju kui ka trendina. Seega on ka meie jaoks oluline mõtestada maksumuudatuste olemust ja aimata nende võimalikku mõju Eesti majanduskeskkonnale.

Siiani räägitakse Ronald Reagani 1986. aasta tulumaksureformist, mis andis tõuke maksusüsteemi põhimõtete muutmisele ja maksumäärade alandamisele paljudes riikides. Midagi sellist lubab nüüd ka Trump, öeldes, et tegemist on selle sajandi suurima  maksureformiga. 

Väljapakutud tulumaksureform on suunatud isiku tulumaksu ja ettevõtete kasumimaksu vähendamisele ja lihtsustamisele. 

USA maksukoormus üksikisiku tasandil on üks madalamaid OECD riikide seas ning seega on maksualandamisega raske saavutada mingit maksuoptilist efekti. Aga nagu ikka, on valija instinkt suuresti föderaalmaksude vastane ja seega võetakse tulumaksu alandamine tänuga vastu (kuigi ameeriklased tajuvad hästi, et läbi tulumaksude panustatakse ka oma riigi arengusse).

Üksikisiku tasandil on pakutud käidud 3 maksuastet tänase 7 asemel. Tegemist ei ole üleminekuga proportsionaalsele maksusüsteemile, küll aga läheb süsteem lihtsamaks ja vähem progresseeruvamaks. Kavandatud madalaim tuluaste on 10 protsenti; keskmine 25 ja kõrgeimatele tuludele kehtestataks 35-protsendiline tulumaks võrreldes tänase 39,6 protsendiga. Mulle see meeldib, olen aastate vältel ka Eestile pea samasugust tulumaksumäärade kombinatsiooni soovitanud. 

Missuguselt tulutasemelt need määrad kehtima hakkaksid? 

Eelmise nädalal avaldatud maksuplaanis neid astmeid pole küll täpsustatud, aga kampaania käigus on näidatud astmed oleksid järgnevad: eurodes arvestades tõuseks 25 protsendini maksumäär alates 2800 eurost kuus ja 35 protsenti oleks maksumäär 8600 eurot ületavalt summalt. Olgu täpsustatud, et tegemist on summadega, mis jäävad alles pärast mitmesuguseid mahaarvamisi. Aga mahaarvamiste süsteem on Ameerikas väga keeruline ja mitmetahuline.

Ühelt poolt kavatsetakse meilgi tuntud tulumaksuvaba miinimum tõsta 1100 euroni kuus, mille tulemus on maksulaekumiste vähenemine. Teisalt seatakse ülempiir n-ö individualiseeritud mahaarvamistele; muud mahaarvamised ei tohi olla suuremad kui 92 000 eurot aastas. See  peaks jälle riigikassasse raha juurde tooma.

Üllatav on aga soov piirata maksustatavast summast kohalike kinnisvaramaksude mahaarvamisi. USA on maja- ja maaomanike riik ning võib arvata, et selline tulumaksukoormuse tõus USA presidendi populaarsust ei kasvata. 

Kasumimaksust ka. Plaan näeb ette vähendada kasumimaksu määra tänaselt 35 protsendilt suisa nii madalale kui 15 protsendini, mis on küll väga jõuline samm. Tõsi, USA nominaalne kasumimaksumäär on OECD riikide seas kõige kõrgem ning põhjust maksumäära alandada kindlasti on, kuigi USA ettevõtete tegelik maksukoormus on tänu paljudele mahaarvamistele oluliselt madalam.

Meelitamaks USA päritolu rahvusvahelisi suurfirmasid tooma raha koju tagasi ja maksma USA-s rohkem kasumimaksu kehtestatakse neile ühekordne madal „tere tulemast koju“ maksupakett. 

Mis on USA maksreformi eesmärk ja kas sellel võiks olla ka mõju meie majandusele või maksureformidele? 

Maksureformide eesmärk on ergutada majanduskasvu. USA majanduskasv on olnud 1-2 protsendipunkti madalam kui pikaajaline keskmine 3 protsenti aastas. Seega peaks kasumimaksu mitmekordne alandamine suurendama loomupäraselt majanduslikku aktiivsust nii tarbimise kui ka ettevõtete majandustegevuse kaudu. Tuleb ka Eestis tuttav ette!

Kuidas siis kokkuvõttes Trumpi maksuplaani hinnatase?

Rõhutatakse kolme aspekti. Esiteks, tulumaks alaneb kõikide tulusaajate rühmade lõikes. 

Teiseks, suhteliselt rohkem alaneb tulumaks just kõige jõukamas tulusaajate segmendis, mis on toonud kaasa ka oodatud kriitika. Seda peetakse ebaõiglust suurendavaks ja Trumpi taolisi ülirikkaid soodustavaks. 

Kolmandaks – kuigi tulumaksu alanemine USA-s on suurendanud pikaajaliselt majanduskasvu, siis lühiajaliselt põletab selline tegevus ootuspäraselt suure augu  föderaaleelarvesse. Alati on põletanud, alates Reaganist ja jätkates Bushidega. Maksualandused on toonud kaasa eelarvedefitsiidi suurenemise, demokraadid oma maksutõusudega on suutnud seda aga siis omakorda mõnevõrra vähendada. 

Kuigi Trump kavatseb ka föderaalvalitsuse kulutusi kokku tõmmata – näiteks vähendada riigi kulutusi meditsiinisüsteemi –, siis föderaaleelarve miinus ikkagi suureneb. Pole võimalik ka suurendada teisi makse eelarve tasakaalustamiseks, näiteks pole erinevalt Eestist  föderaaleelarves peaaegu üldse tarbimismakse. Seega on pea ainuke lootus defitsiidist hoidumiseks suurenev majandusaktiivsus.  

Kokkuvõttes – kas USA administratsiooni maksukavast saab ka epohhi loov reaganlik maksureform? Üksikisikute tulumaksude puhul pigem mitte; ettevõtte tulumaksu puhul võib-olla jah.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema