Ministeerium tahab laiendada politsei võimalusi kadunud inimeste otsimisel
Siseministeerium soovib muuta seadust, et politsei võiks reaalajas jälgida kadunud inimeste pangatehinguid ning vajadusel ka nende kõnesid pealt kuulata.
Kuni 2013. aastani võis politsei kadunud inimeste leidmiseks võtta appi seaduses lubatud jälitustoimingud, justiitsministeerium aga uskus, et sel juhul tuleks alustada kriminaalmenetlus ning selleks muudeti ka seadust.
Samas on praktika näidanud, et ainult inimese kadumisest kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa, sest ühtegi viidet kuriteole ei pruugi politseil olla.
Nüüd tahaks siseministeerium need tööriistad politseile tagasi anda ehk anda õiguse küsida finantsasutustelt välja inimeste pangaandmeid ning kuulata pealt ning positsioneerida kadunud inimese telefoni.
"Riigi käed on seotud, me ei saa midagi täiendavalt teha," nentis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.
Tema sõnul võivad lisameetmed tulemust tuua ning aitab juhtumid lahendada.
Esitaks sooviks siseministeerium anda politseile õiguse küsida finantsasutustelt välja inimeste pangaandmeid.
Politsei- ja piirivalveameti lõunaprefektuuri politseikapten Kert Kotkas räägib, et just pangaandmed võiks olla ühed esimesed, mida kadunud inimese otsimisel vaadata.
"Elame niivõrd digitaliseeritud maailmas ja kui inimene on kuskil, siis jääb järgi väga konkreetne jälg," märkis ta.
Lisaks pangaandmetele võiks politsei olla õigus ka kadunud inimeste telefone pealt kuulata.
"Praegu me saame tegelikult inimese asukohta tuvastada ja vaadata, kas tema telefon on levis või ei ole," ütles Kommusaar.
Nii näiteks saab politsei küll välja uurida, et kadunud inimese telefoni kasutatakse mõnes välisriigis, aga seda, kas telefoni kasutabki inimene ise või on see näiteks mõne kurjategija käes, politsei teada ei saa.
Niisiis loodab ministeerium politseile kadunud inimeste otsimise lihtsamaks teha. Asjal on aga ka teine pool. Juhul kui inimene tahabki ära kaduda, tekib küsimus, kas talle peaks see õigus jääma.
Kommusaar sõnul võiks riigil oma inimestest ikkagi ülevaade olla.
Toimetaja: Marek Kuul