Elagu teaberevolutsioon – ajakirjandus vajab ellujäämiseks kolmandat teed ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR/Martin Dremljuga

Tuleviku ajakirjanduse alus võiks olla ühiskondlikul kokkuleppel tuginev fondipõhine ärimudel, kus finantseerijateks on nii riik kui ka eraettevõtted. Taoline mudel annaks ajakirjanikele võimaluse pühenduda olulistesse teemadesse ning toota kvaliteetset, professionaalset meediasisu. Riik vajab ora istmikus ning rahvas argumenteeritud käsitlusi, millele toetuda, kirjutab Sander Punamäe.

Lugupeetud Y- ja Z-generatsiooni esindajad. Oleme sündinud ebatäiuslikku maailma, kus meediast on saanud inimeste tähelepanu pärast võitlev turuplats. Veel pool sajandit tagasi mõtlesid meie vanemad vabast ajakirjandusest kui kättesaamatust ja päästvast vilkuvast tulukesest teisel pool ulgumerd. Pealesurutud ideoloogiate asemel seisame nüüd kapitalistlikus infouputuses, kus informatsiooni pakkumise juhtiv tegur on raha.

Klikkide nimel uudiste tootmine ning tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud on seadnud küsimärgi alla tänase eraõigusliku meediaorganisatsiooni põhimõtted ja ärimudeli. Kuidas oleme sellisesse olukorda jõudnud ja mis saab edasi?

Iga ajastu kodanikel on olnud erinevad väljakutsed, mis seni on liikunud ajas kui pendel ühest äärmusest teise. Meie kujundada on tulevik, et pendel jääks seisma ja vaba demokraatlik ajakirjandus saavutaks oma rolli ja väärtuse.

Nõukogude tsentraliseeritud ja hierarhilise ühiskonna liim pidi olema ideoloogiline propagandistlik meedia. Noorte umbusklik sisetunne poliitilise ajakirjanduse suhtes sai jõudu „Ameerika häälest“, Soome TVst ning käest kätte levinud trükistest. Olukorras, kus ajalehe „Edasi“ loetavaks osaks peeti vaid spordi-, ilma- ja surmakuulutuste rubriiki, oli üldiselt selgem, mida uskuda ja mida mitte. Poliitiliste lehekülgede peamiseks kasutusalaks sai turult ostetud heeringa pakkimine.

Nõukogude propagandaga kaasnenud tsensuurist tekkinud vastandumine andis üldsusele tõesuuna tunnetuse. Muu hulgas meiesugused noored võitlesid tollase süsteemi vastu, kasutades selliseid kunstilisi väljendusvorme nagu satiir, iroonia ning paroodia.

Tülpimus kanoniseeritud meedia- ja ühiskonnakorralduse vastu avaldus taasiseseisvumise järel uues suunas – tekkis täielikult vaba meedia. Tehnoloogia areng ning turumajanduse nähtamatu käe printsiip panid põhja uuele meediaorganisatsioonide ärimudelile, kus sisuloome toimub vastavalt nõudlusele. Olime jõudnud tõotatud maale, kuid selgus, et nüüd paneb ajakirjandusrattad käima raha. 

Pöördeliseks võib pidada aastatuhande vahetusele järgnenud uue meedia levikut. Tänapäeva infoväli on kui araabia turuplats, kus kõik karjuvad, et just nende toode on parim, seades kahtluse alla naabri väljapaneku. Mänguteooria, millel kapitalism põhineb, ei anna võimalust tarbijate tähelepanu köita propagandainstrumente kasutamata.

Tihti tarbime meediat ilma, et sellest ise aru saaksime. Näiteks Youtube pole üksnes videojagamisplatvorm, vaid eelkõige kliendi tähelepanust elatuv organism.

Tegelikult oleme oma vanemate noorusajaga sarnasel positsioonil: umbusk meedia suhtes on tugev ning paberväljaanded kõlbavad paljude arvates vaid tulealustuseks.

Teatav umbusk meedia ja riigivõimu vastu on demokraatia seisukohalt tervislik nähtus, kui see ei muutu küünilisuseks. Elu kahtluste- ja kõhklusteudus, kus usaldada ei saa kaarti, GPSi ega sõpra, on aga väärtuste kriis, mis kätkeb ühtaegu nii võimalusi kui ka ohte.

Arvamuste ajastul on kriitilise tähtsusega otsida tõde ja fakte – üha enam leviv käegalöömine ja ükskõiksus klassikalise ajakirjanduse suhtes ei tohi olla noorte roll. Ehk on siis aeg teabe tarbimisrevolutsiooniks ning heita seljast pealiskaudsusest ja ükskõiksusest vorbitud orjarüü?

21. sajandi meedia on tarbija nägu, kuid ajakirjanduse roll võiks tulevikus olla suurema heaolu taotlemine, kohati ka tarbijale ja sidusrühmadele ebamugaval moel. Olulise raamistamine, ebaolulise väljajätmine ja professionaalne uurimistöö võiks olla need aspektid, mida taotleda uut moodi rahastuse toel.

Totaalne muutumine poole sajandiga – liikumine riiklikust meediasüsteemist vaba ajakirjanduse ärimudelile – annab meile võimaliku juhtnööri. Talupojatarkus ütleb, et kahe ekstreemse variandi vahel valides asetseb kõige soodsam võimalus ilmselt keskteel.

See võiks olla ühiskondlikul kokkuleppel tuginev fondipõhine ärimudel, kus finantseerijateks on nii riik kui ka eraettevõtted. Taoline mudel annaks ajakirjanikele võimaluse pühenduda olulistesse teemadesse ning toota kvaliteetset, professionaalset meediasisu.

Ühiselt rahastatud meediaorganisatsiooni eelised usaldusväärsus, professionaalsus ning kvaliteet. Riik vajab ora istmikus ning rahvas argumenteeritud käsitlusi, millele toetuda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema