Elagu teaberevolutsioon – ajakirjandus vajab ellujäämiseks kolmandat teed ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR/Martin Dremljuga

Tuleviku ajakirjanduse alus võiks olla ühiskondlikul kokkuleppel tuginev fondipõhine ärimudel, kus finantseerijateks on nii riik kui ka eraettevõtted. Taoline mudel annaks ajakirjanikele võimaluse pühenduda olulistesse teemadesse ning toota kvaliteetset, professionaalset meediasisu. Riik vajab ora istmikus ning rahvas argumenteeritud käsitlusi, millele toetuda, kirjutab Sander Punamäe.

Lugupeetud Y- ja Z-generatsiooni esindajad. Oleme sündinud ebatäiuslikku maailma, kus meediast on saanud inimeste tähelepanu pärast võitlev turuplats. Veel pool sajandit tagasi mõtlesid meie vanemad vabast ajakirjandusest kui kättesaamatust ja päästvast vilkuvast tulukesest teisel pool ulgumerd. Pealesurutud ideoloogiate asemel seisame nüüd kapitalistlikus infouputuses, kus informatsiooni pakkumise juhtiv tegur on raha.

Klikkide nimel uudiste tootmine ning tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud on seadnud küsimärgi alla tänase eraõigusliku meediaorganisatsiooni põhimõtted ja ärimudeli. Kuidas oleme sellisesse olukorda jõudnud ja mis saab edasi?

Iga ajastu kodanikel on olnud erinevad väljakutsed, mis seni on liikunud ajas kui pendel ühest äärmusest teise. Meie kujundada on tulevik, et pendel jääks seisma ja vaba demokraatlik ajakirjandus saavutaks oma rolli ja väärtuse.

Nõukogude tsentraliseeritud ja hierarhilise ühiskonna liim pidi olema ideoloogiline propagandistlik meedia. Noorte umbusklik sisetunne poliitilise ajakirjanduse suhtes sai jõudu „Ameerika häälest“, Soome TVst ning käest kätte levinud trükistest. Olukorras, kus ajalehe „Edasi“ loetavaks osaks peeti vaid spordi-, ilma- ja surmakuulutuste rubriiki, oli üldiselt selgem, mida uskuda ja mida mitte. Poliitiliste lehekülgede peamiseks kasutusalaks sai turult ostetud heeringa pakkimine.

Nõukogude propagandaga kaasnenud tsensuurist tekkinud vastandumine andis üldsusele tõesuuna tunnetuse. Muu hulgas meiesugused noored võitlesid tollase süsteemi vastu, kasutades selliseid kunstilisi väljendusvorme nagu satiir, iroonia ning paroodia.

Tülpimus kanoniseeritud meedia- ja ühiskonnakorralduse vastu avaldus taasiseseisvumise järel uues suunas – tekkis täielikult vaba meedia. Tehnoloogia areng ning turumajanduse nähtamatu käe printsiip panid põhja uuele meediaorganisatsioonide ärimudelile, kus sisuloome toimub vastavalt nõudlusele. Olime jõudnud tõotatud maale, kuid selgus, et nüüd paneb ajakirjandusrattad käima raha. 

Pöördeliseks võib pidada aastatuhande vahetusele järgnenud uue meedia levikut. Tänapäeva infoväli on kui araabia turuplats, kus kõik karjuvad, et just nende toode on parim, seades kahtluse alla naabri väljapaneku. Mänguteooria, millel kapitalism põhineb, ei anna võimalust tarbijate tähelepanu köita propagandainstrumente kasutamata.

Tihti tarbime meediat ilma, et sellest ise aru saaksime. Näiteks Youtube pole üksnes videojagamisplatvorm, vaid eelkõige kliendi tähelepanust elatuv organism.

Tegelikult oleme oma vanemate noorusajaga sarnasel positsioonil: umbusk meedia suhtes on tugev ning paberväljaanded kõlbavad paljude arvates vaid tulealustuseks.

Teatav umbusk meedia ja riigivõimu vastu on demokraatia seisukohalt tervislik nähtus, kui see ei muutu küünilisuseks. Elu kahtluste- ja kõhklusteudus, kus usaldada ei saa kaarti, GPSi ega sõpra, on aga väärtuste kriis, mis kätkeb ühtaegu nii võimalusi kui ka ohte.

Arvamuste ajastul on kriitilise tähtsusega otsida tõde ja fakte – üha enam leviv käegalöömine ja ükskõiksus klassikalise ajakirjanduse suhtes ei tohi olla noorte roll. Ehk on siis aeg teabe tarbimisrevolutsiooniks ning heita seljast pealiskaudsusest ja ükskõiksusest vorbitud orjarüü?

21. sajandi meedia on tarbija nägu, kuid ajakirjanduse roll võiks tulevikus olla suurema heaolu taotlemine, kohati ka tarbijale ja sidusrühmadele ebamugaval moel. Olulise raamistamine, ebaolulise väljajätmine ja professionaalne uurimistöö võiks olla need aspektid, mida taotleda uut moodi rahastuse toel.

Totaalne muutumine poole sajandiga – liikumine riiklikust meediasüsteemist vaba ajakirjanduse ärimudelile – annab meile võimaliku juhtnööri. Talupojatarkus ütleb, et kahe ekstreemse variandi vahel valides asetseb kõige soodsam võimalus ilmselt keskteel.

See võiks olla ühiskondlikul kokkuleppel tuginev fondipõhine ärimudel, kus finantseerijateks on nii riik kui ka eraettevõtted. Taoline mudel annaks ajakirjanikele võimaluse pühenduda olulistesse teemadesse ning toota kvaliteetset, professionaalset meediasisu.

Ühiselt rahastatud meediaorganisatsiooni eelised usaldusväärsus, professionaalsus ning kvaliteet. Riik vajab ora istmikus ning rahvas argumenteeritud käsitlusi, millele toetuda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: