Erik Gamzejev: Eesti sünnipäevast võiks saada ühiskonna liitja ({{commentsTotal}})

Valmisolekut Eesti sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa on ka venekeelsete inimeste seas üksjagu palju. Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ongi erakordselt hea võimalus teha ära suur osa sellest tööst ühiskonna liitmisel, mis varasema paarikümne aasta jooksul pole soovitud moel õnnestunud, tõdeb ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Terve eelmise nädala täitsid meediakanaleid 10 aastat tagasi toimunud pronksiöö meenutused. Õige pea jõuab kätte 9. mai koos Georgi lintidega ning see annab taas põhjust rääkida erinevatest arusaamadest ja ühiskonna lõhestumisest.

Samale probleemile viitavad ka rutiinsed uuringud, millega mõõdetakse usaldust Eesti riigi institutsioonide vastu. Kui päästeametit ning politseid toetavad eestlased ja venelased ühtemoodi kõrgelt, siis kõigi teiste puhul on käärid silmatorkavalt teravad. Nii on see olnud väikeste kõikumistega juba kaua. Tugevasti erineb siin elavate eestlaste ja venelaste suhtumine ka NATO liitlasvägede Eestis kohaloleku küsimusse.

Nende tõsiasjade taustal on väga lihtne kuulutada kogu senine lõimumistegevus läbikukkunuks. Tegelikult ei tasuks sedavõrd mustvalgeid hinnanguid anda ega meelt heita. Oluline on arvestada, et teistsuguste juurte, kultuuri ja infoväljaga inimeste silmanähtav kohanemine Eestiga ei toimugi viie ega kümne aastaga, vaid pigem põlvkondadega.

Kui võrrelda praeguseid hoiakuid veerand sajandi taguse ajaga, siis tulevad muutused selgemalt esile ja suuremas osas on need toimunud ikkagi kooli kaudu. Üha rohkem vene lastevanemaid soovib panna oma lapsed eesti lasteaedadesse ja koolidesse. Nad teavad seejuures, et see nõuab nii nende lastelt kui neilt endilt rohkem pingutamist, kuid aitab tulevikus Eesti riigis paremini toime tulla. Kooli kaudu avardub suhtlus- ja silmaring, peale eesti keele oskuse omandamise jõutakse lähemale ka Eesti kultuurile ja ajaloole.

Mitmel Ida-Viru koolil on aastakümneid olnud tavaks korraldada oma rahvatantsupidusid. Eesti rahvariietes tantsib ka rohkelt vene lapsi. Ei tasu numbrit teha sellestki, kui mõnel neiul esimestel pidudel seejuures nägu matrjoškat meenutava tugeva meigikorraga kaetud. Järgmine kord ilmselt enam ei ole. Võib eeldada, et tänavu suvel toimuval noorte laulu- ja tantsupeol osaleb vene noori märksa rohkem kui varem. Sinna ei minda mitte sunniga, vaid sellepärast, et meeldib.

Ka hoiakuid NATO suhtes aitab kõige paremini muuta isiklik vahetu kokkupuude. Mõned nädalad tagasi toimus Sillamäe mereäärse pargi terviserajal rahvajooks, kus rajal olid nii liitlasvägede sõdurid kui ka sajad sillamäelased, kaitseliidu kirjadega rinnanumbrid peal. Valitses sõbralik õhkkond, ei kostnud mingeid pahatahtlikke repliike.

Selline üks ettevõtmine ei muuda hoobilt toetusprotsente uuringutes, kuid sedalaadi järjepidev tegevus avaldab aja jooksul positiivset mõju. Lõimumisel ei tasu oodata revolutsioonilisi muutusi. Võtmeküsimus on loomuliku huvi kujunemine riigi käekäigu vastu ning tunnetamine, et ollakse oma riigile tähtsad ja vajalikud.

Selles osas on võimalik palju ära teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisel. Oluline on kaasata pikka aega kestvatesse pidustustesse ka võimalikult palju neid inimesi, kellele eesti keel pole emakeel, et suur juubel oleks kõigi Eestis elavate inimeste pidu, mis võimaldab rõõmu tunda selle üle, et üks niivõrd väike riik on suutnud terve sajandi kesta, ja samas mõelda, kuidas koos veel tugevamalt edasi minna.

Eesti tipp-poliitikutel tasub leida aega, et käia riigi kujunemisloost haaravalt rääkimas Ida-Viru linnades. Nii mõnigi üleriigilist kõlapinda omav suurem ainulaadne juubeliüritus tasuks kavandada ka Narva, Sillamäele ja Kohtla-Järvele.

Valmisolekut Eesti sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa on ka venekeelsete inimeste seas üksjagu palju. Tänagi näiteks toob Narva lasteaed Põngerjas Kreenholmi staadionile Eesti sünnipäeva puhul kokku paarsada last, et lüüa Eesti rahvaviiside saatel tantsu ja lasta taevasse sinimustvalgeid õhupalle.

Kohtla-Järve noortekeskus on tulnud Eesti sünnipäeva puhul välja algatusega paigaldada linna kiiged, kus on peal kirjad "Eesti Vabariik 100". Narva raamatukogu on kutsunud üles lugema luuletusi Eestist ja esitusi salvestama, et need oma kodulehele üles panna. Ida-Virumaa vähemusrahvuste kultuuriseltsid tahavad piirilinna rajada rahvuspuude salu.

Kõik sellised ettevõtmised väärivad suuremat tähelepanu ning samas vajavad ka üle-eestilised sünnipäevaüritused ja algatused rohkem tutvustamist venekeelsetele inimestele. Võtkem või näiteks ERRi raadiouudiste juhi Indrek Kiisleri lihtne mõte paigaldada iga Eesti kodu aknale lillekast. Kui see plaan õnnestuks ellu viia, siis võib ette kujutada, kuivõrd ägedalt võiks idapiirilt sissesõitjaid tervitada Narva linn või kuivõrd palju sümpaatsemaks muutuksid Kohtla-Järve või Lasnamäe paneelmajadest koosnevad hallid elurajoonid.

Kui selline rõõmus ja värviline lillekast igal hommikul kevadest sügiseni vastu vaataks, siis looks see hea meeleolu ning tunde, et selle eest hoolitsemisega annab igaüks oma panuse Eesti juubeli tähistamisse. Sellisest pealtnäha väikeste asjade jadast muutubki ühiskond tugevamaks ja paremaks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema