Erik Gamzejev: Eesti sünnipäevast võiks saada ühiskonna liitja ({{commentsTotal}})

Valmisolekut Eesti sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa on ka venekeelsete inimeste seas üksjagu palju. Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ongi erakordselt hea võimalus teha ära suur osa sellest tööst ühiskonna liitmisel, mis varasema paarikümne aasta jooksul pole soovitud moel õnnestunud, tõdeb ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Terve eelmise nädala täitsid meediakanaleid 10 aastat tagasi toimunud pronksiöö meenutused. Õige pea jõuab kätte 9. mai koos Georgi lintidega ning see annab taas põhjust rääkida erinevatest arusaamadest ja ühiskonna lõhestumisest.

Samale probleemile viitavad ka rutiinsed uuringud, millega mõõdetakse usaldust Eesti riigi institutsioonide vastu. Kui päästeametit ning politseid toetavad eestlased ja venelased ühtemoodi kõrgelt, siis kõigi teiste puhul on käärid silmatorkavalt teravad. Nii on see olnud väikeste kõikumistega juba kaua. Tugevasti erineb siin elavate eestlaste ja venelaste suhtumine ka NATO liitlasvägede Eestis kohaloleku küsimusse.

Nende tõsiasjade taustal on väga lihtne kuulutada kogu senine lõimumistegevus läbikukkunuks. Tegelikult ei tasuks sedavõrd mustvalgeid hinnanguid anda ega meelt heita. Oluline on arvestada, et teistsuguste juurte, kultuuri ja infoväljaga inimeste silmanähtav kohanemine Eestiga ei toimugi viie ega kümne aastaga, vaid pigem põlvkondadega.

Kui võrrelda praeguseid hoiakuid veerand sajandi taguse ajaga, siis tulevad muutused selgemalt esile ja suuremas osas on need toimunud ikkagi kooli kaudu. Üha rohkem vene lastevanemaid soovib panna oma lapsed eesti lasteaedadesse ja koolidesse. Nad teavad seejuures, et see nõuab nii nende lastelt kui neilt endilt rohkem pingutamist, kuid aitab tulevikus Eesti riigis paremini toime tulla. Kooli kaudu avardub suhtlus- ja silmaring, peale eesti keele oskuse omandamise jõutakse lähemale ka Eesti kultuurile ja ajaloole.

Mitmel Ida-Viru koolil on aastakümneid olnud tavaks korraldada oma rahvatantsupidusid. Eesti rahvariietes tantsib ka rohkelt vene lapsi. Ei tasu numbrit teha sellestki, kui mõnel neiul esimestel pidudel seejuures nägu matrjoškat meenutava tugeva meigikorraga kaetud. Järgmine kord ilmselt enam ei ole. Võib eeldada, et tänavu suvel toimuval noorte laulu- ja tantsupeol osaleb vene noori märksa rohkem kui varem. Sinna ei minda mitte sunniga, vaid sellepärast, et meeldib.

Ka hoiakuid NATO suhtes aitab kõige paremini muuta isiklik vahetu kokkupuude. Mõned nädalad tagasi toimus Sillamäe mereäärse pargi terviserajal rahvajooks, kus rajal olid nii liitlasvägede sõdurid kui ka sajad sillamäelased, kaitseliidu kirjadega rinnanumbrid peal. Valitses sõbralik õhkkond, ei kostnud mingeid pahatahtlikke repliike.

Selline üks ettevõtmine ei muuda hoobilt toetusprotsente uuringutes, kuid sedalaadi järjepidev tegevus avaldab aja jooksul positiivset mõju. Lõimumisel ei tasu oodata revolutsioonilisi muutusi. Võtmeküsimus on loomuliku huvi kujunemine riigi käekäigu vastu ning tunnetamine, et ollakse oma riigile tähtsad ja vajalikud.

Selles osas on võimalik palju ära teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisel. Oluline on kaasata pikka aega kestvatesse pidustustesse ka võimalikult palju neid inimesi, kellele eesti keel pole emakeel, et suur juubel oleks kõigi Eestis elavate inimeste pidu, mis võimaldab rõõmu tunda selle üle, et üks niivõrd väike riik on suutnud terve sajandi kesta, ja samas mõelda, kuidas koos veel tugevamalt edasi minna.

Eesti tipp-poliitikutel tasub leida aega, et käia riigi kujunemisloost haaravalt rääkimas Ida-Viru linnades. Nii mõnigi üleriigilist kõlapinda omav suurem ainulaadne juubeliüritus tasuks kavandada ka Narva, Sillamäele ja Kohtla-Järvele.

Valmisolekut Eesti sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa on ka venekeelsete inimeste seas üksjagu palju. Tänagi näiteks toob Narva lasteaed Põngerjas Kreenholmi staadionile Eesti sünnipäeva puhul kokku paarsada last, et lüüa Eesti rahvaviiside saatel tantsu ja lasta taevasse sinimustvalgeid õhupalle.

Kohtla-Järve noortekeskus on tulnud Eesti sünnipäeva puhul välja algatusega paigaldada linna kiiged, kus on peal kirjad "Eesti Vabariik 100". Narva raamatukogu on kutsunud üles lugema luuletusi Eestist ja esitusi salvestama, et need oma kodulehele üles panna. Ida-Virumaa vähemusrahvuste kultuuriseltsid tahavad piirilinna rajada rahvuspuude salu.

Kõik sellised ettevõtmised väärivad suuremat tähelepanu ning samas vajavad ka üle-eestilised sünnipäevaüritused ja algatused rohkem tutvustamist venekeelsetele inimestele. Võtkem või näiteks ERRi raadiouudiste juhi Indrek Kiisleri lihtne mõte paigaldada iga Eesti kodu aknale lillekast. Kui see plaan õnnestuks ellu viia, siis võib ette kujutada, kuivõrd ägedalt võiks idapiirilt sissesõitjaid tervitada Narva linn või kuivõrd palju sümpaatsemaks muutuksid Kohtla-Järve või Lasnamäe paneelmajadest koosnevad hallid elurajoonid.

Kui selline rõõmus ja värviline lillekast igal hommikul kevadest sügiseni vastu vaataks, siis looks see hea meeleolu ning tunde, et selle eest hoolitsemisega annab igaüks oma panuse Eesti juubeli tähistamisse. Sellisest pealtnäha väikeste asjade jadast muutubki ühiskond tugevamaks ja paremaks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.