Reformierakond: haridussüsteem võiks alates lasteaiast olla eestikeelne
Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.
"Haridussüsteemis soovime põhimõttelist muutust - kogu haridussüsteem võiks lasteaiast alates olla üks ja eestikeelne. Nii kaoks ka Keskerakonna kasutatav pinnas eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamiseks ja erineva jutu rääkimiseks erinevates auditooriumites," ütles Michal ERR-ile.
"Riik ja omavalitsused peavad üleval ühte haridussüsteemi. Kus õpitakse eesti keeles juba lasteaiast alates. Täna algab eestikeelne haridus vene koolides see alles gümnaasiumist, kus on võimalik õppida 60% eesti ja 40% ka teises keeles. Ühtse süsteemiga algaks eesti keele õpe lasteaias, keeleõpet lasteaiast alustada on soovitanud näiteks vabariigi president Kersti Kaljulaid. Sellisel juhul kaoks ka küsimus keeleoskusest, hilisematest probleemidest keeleõppega ja erinevatest inforuumidest," selgitas Michal.
Michal lisas, et kui keegi soovib õppida muus keeles - inglise, vene, või soome, siis seda saab teha, kasutades võimalusi väljaspool ühtset haridussüsteemi.
Üleminek oleks Michali sõnul järkjärguline ja nõuaks ka spetsialistide ja materjalide lisandumist. "Eesmärk loeb - Eestis on üks ja ühtne haridussüsteem, kus eesti keelt õpitakse lasteaiast alates," ütles ta.
"Täna venekeelsetes koolides, algab eestikeelne õpe 60/40 põhimõttel alles gümnaasiumist. Ja siis tekib probleem, et keele üleminek on ebamugav, keeruline," selgitas Michal.
"Lasteaiast alustades poleks meil enam põhjust keeleprobleemist rääkida. Ega erinevatest keeleauditooriumitest Eestis, kellele on võimalik eri juttu rääkida. Eestis oleks maksumaksja poolt peetav üks haridussüsteem, kus eesti keele õpe algaks lasteaiast ja kõrval on võimalik õppida ka emakeeles. Täna on juba nii venekeelsetes koolides alates gümnaasiumist - sama keeleõppe tekiks lasteaiast alates," jätkas Michal.
"Paljud venekeelsed lapsed lähevad Eesti lasteaedadesse just sellesama pärast, et saada eesti keel selgeks. Väita, et midagi lihtsalt kaotatakse on asja sisust mööda lihtsustus - täpne oleks, et eesti keele õpe samal põhimõttel mida täna saab alles gümnaasiumist, algaks lasteaiast, kus emakeel on teine," lõpetas Michal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov