Sigrid Nurm: kes vastutab tööõnnetuse eest? ({{commentsTotal}})

kriisiõppus
kriisiõppus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas tööõnnetuste põhjused peituvad lohakalt tööülesandeid täitvas töötajas või hoopis tööandjas, kes ei ole töökohta piisavalt ohutuks kujundanud?

2016. aasta oli selle aastakümne tööõnnetusterohkeim. Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimus 26 surmaga lõppenud ja 1019 raske kehavigastuse kaasa toonud tööõnnetust (raske kehavigastus karistusseadustiku mõttes tähendab töövõime kaotust vähemalt 40 protsenti). Rääkimata tuhandetest kergematest juhtumitest.

Töösuhe on alati kahepoolne. Kohustused ja vastutus ei saa lasuda ainult ühel poolel. Kuna töötaja on töösuhtes alati nõrgem osaline, peab tema kaitse oma kohuseks võtma riik. Ainult seadused ei muuda aga ühegi töölise tööpäeva ohutumaks. Neid tuleb ka järgida.

Kuigi seadusandja on pannud tööandjale hulgaliselt kohustusi, alustades riskide hindamisest töökohal ning lõpetades väga konkreetsete suunistega isikukaitsevahendite sobivuse või teatud näitajate piirnormide kohta, ei tohi ka töötaja tööohutust puudutava tegevuse juures passiivseks jääda.

Kui tööandjale heidetakse õnnetuste puhul ette eelkõige tegevusetust tööohutuse tagamisel, siis töötaja kohus on muu hulgas talle antud isikukaitsevahendeid korrektselt kasutada. Kui neid napib, siis peab töötaja julgema nõuda tööd turvalisemaks muutvaid abivahendeid.

Seaduses sätestatu järgimist peavad silmas pidama nii tööandjad kui ka töötajad. Näiteks peavad tööplatsil olema eraldatud jalakäijad ja rasketehnika liikumistsoonid. Kuid kui tööandja seadust rikub ja töötajad omalt poolt sellele tähelepanu ei juhi, tekibki ohtlik olukord.

Ilmselgelt ei taga tööohutust ainult töötajale esimesel päeval antud sajaleheline juhend, kus kirjeldatakse, mida, kus ja kuidas teha ja mis tegemata jätta. Tööohutuse kindlustamine ei saa piirduda vaid formaalse dokumentide vormistamisega. Siiski on ohutusjuhendid, mis peaksid tagama tööohutuse, sageli väga teoreetilised, sisaldades keerulisi erialaseid termineid ning nende maht on niivõrd suur, et nende läbitöötamine jääb sageli pinnapealseks.

Allkiri töötaja juhendamise kaardil ei näita sageli seda, et töötaja ka tegelikkuses tööprotsessist aru on saanud, veel vähem mõistnud ohtusid, mis teda töötamisel ähvardavad.

Statistika kohaselt juhtub 35 protsenti tööõnnetustest uute töötajatega. See näitab selgelt, et tööprotsesside kirjeldus ning koostatud dokumendid ettevõtetes ei ole piisaval tasemel ja uus töötaja oma teadmatuses ei pruugigi näha neid ohte, mis kogenud töötajale on enesestmõistetavad.

Samas ei saa tööohutuse tagamine piirduda ühekordse pika ja põhjaliku juhendamisega. Kui uued töötajad saavad viga teadmatusest, siis pikema staažiga töötajal tekkiv rutiin võib õnnetuste tekkepõhjusena olla sama oluline ning sageli ka palju ohtlikum. Uue töötaja tähelepanu on alati teravam kui sama masinat kümme aastat kasutanud töötajal. Mida paremini õpib inimene rutiinset tööd tehes tööprotsessi tundma, seda sagedamini kipub ta ennast üleliia usaldama ja rohkem riskima.

Seetõttu ei tohi tööohutusalane koolitamine olla suunatud ainuüksi uutele töötajatele, vaid peab hõlmama kogu töötajaskonda ja seda sagedamini kui kord kümnendi jooksul. Tööohutuse tagamine ettevõttes peab olema igapäevane protsess, kuhu kaasatud spetsialiste päriselt huvitab tööprotsessi ohutus. Tööandja kohustus on süstemaatiliselt kontrollida töötajate teadmisi, töövõtteid ning töökeskkonda, tuvastamaks, kas kõik vastab normidele.

Mitte keegi meist ei mõtle hommikul tööle minnes, et tema on see, kellega täna midagi juhtub. Õnnetuste vältimiseks on oluline, et töösuhte mõlemad pooled võtaksid endale aega, mõtestaksid oma tööprotsessi ja hindaksid ausalt ja erapooletult riske. Töökeskkonna parandamine ei saa jääda ressursinappuse või hoolimatuse taha. Iga raskelt viga saanu on kaotus mitte ainult konkreetsele tööandjale, vaid meile kõigile. 

Seega on vastus küsimusele, kes on tööõnnetuses süüdi, lihtne – vastutus on ühine. Eesmärk on liikuda parema töökeskkonna poole ja see ei peaks toimuma läbi kriminaal- või haldussunni vahendite.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema