Sigrid Nurm: kes vastutab tööõnnetuse eest? ({{commentsTotal}})

kriisiõppus
kriisiõppus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas tööõnnetuste põhjused peituvad lohakalt tööülesandeid täitvas töötajas või hoopis tööandjas, kes ei ole töökohta piisavalt ohutuks kujundanud?

2016. aasta oli selle aastakümne tööõnnetusterohkeim. Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimus 26 surmaga lõppenud ja 1019 raske kehavigastuse kaasa toonud tööõnnetust (raske kehavigastus karistusseadustiku mõttes tähendab töövõime kaotust vähemalt 40 protsenti). Rääkimata tuhandetest kergematest juhtumitest.

Töösuhe on alati kahepoolne. Kohustused ja vastutus ei saa lasuda ainult ühel poolel. Kuna töötaja on töösuhtes alati nõrgem osaline, peab tema kaitse oma kohuseks võtma riik. Ainult seadused ei muuda aga ühegi töölise tööpäeva ohutumaks. Neid tuleb ka järgida.

Kuigi seadusandja on pannud tööandjale hulgaliselt kohustusi, alustades riskide hindamisest töökohal ning lõpetades väga konkreetsete suunistega isikukaitsevahendite sobivuse või teatud näitajate piirnormide kohta, ei tohi ka töötaja tööohutust puudutava tegevuse juures passiivseks jääda.

Kui tööandjale heidetakse õnnetuste puhul ette eelkõige tegevusetust tööohutuse tagamisel, siis töötaja kohus on muu hulgas talle antud isikukaitsevahendeid korrektselt kasutada. Kui neid napib, siis peab töötaja julgema nõuda tööd turvalisemaks muutvaid abivahendeid.

Seaduses sätestatu järgimist peavad silmas pidama nii tööandjad kui ka töötajad. Näiteks peavad tööplatsil olema eraldatud jalakäijad ja rasketehnika liikumistsoonid. Kuid kui tööandja seadust rikub ja töötajad omalt poolt sellele tähelepanu ei juhi, tekibki ohtlik olukord.

Ilmselgelt ei taga tööohutust ainult töötajale esimesel päeval antud sajaleheline juhend, kus kirjeldatakse, mida, kus ja kuidas teha ja mis tegemata jätta. Tööohutuse kindlustamine ei saa piirduda vaid formaalse dokumentide vormistamisega. Siiski on ohutusjuhendid, mis peaksid tagama tööohutuse, sageli väga teoreetilised, sisaldades keerulisi erialaseid termineid ning nende maht on niivõrd suur, et nende läbitöötamine jääb sageli pinnapealseks.

Allkiri töötaja juhendamise kaardil ei näita sageli seda, et töötaja ka tegelikkuses tööprotsessist aru on saanud, veel vähem mõistnud ohtusid, mis teda töötamisel ähvardavad.

Statistika kohaselt juhtub 35 protsenti tööõnnetustest uute töötajatega. See näitab selgelt, et tööprotsesside kirjeldus ning koostatud dokumendid ettevõtetes ei ole piisaval tasemel ja uus töötaja oma teadmatuses ei pruugigi näha neid ohte, mis kogenud töötajale on enesestmõistetavad.

Samas ei saa tööohutuse tagamine piirduda ühekordse pika ja põhjaliku juhendamisega. Kui uued töötajad saavad viga teadmatusest, siis pikema staažiga töötajal tekkiv rutiin võib õnnetuste tekkepõhjusena olla sama oluline ning sageli ka palju ohtlikum. Uue töötaja tähelepanu on alati teravam kui sama masinat kümme aastat kasutanud töötajal. Mida paremini õpib inimene rutiinset tööd tehes tööprotsessi tundma, seda sagedamini kipub ta ennast üleliia usaldama ja rohkem riskima.

Seetõttu ei tohi tööohutusalane koolitamine olla suunatud ainuüksi uutele töötajatele, vaid peab hõlmama kogu töötajaskonda ja seda sagedamini kui kord kümnendi jooksul. Tööohutuse tagamine ettevõttes peab olema igapäevane protsess, kuhu kaasatud spetsialiste päriselt huvitab tööprotsessi ohutus. Tööandja kohustus on süstemaatiliselt kontrollida töötajate teadmisi, töövõtteid ning töökeskkonda, tuvastamaks, kas kõik vastab normidele.

Mitte keegi meist ei mõtle hommikul tööle minnes, et tema on see, kellega täna midagi juhtub. Õnnetuste vältimiseks on oluline, et töösuhte mõlemad pooled võtaksid endale aega, mõtestaksid oma tööprotsessi ja hindaksid ausalt ja erapooletult riske. Töökeskkonna parandamine ei saa jääda ressursinappuse või hoolimatuse taha. Iga raskelt viga saanu on kaotus mitte ainult konkreetsele tööandjale, vaid meile kõigile. 

Seega on vastus küsimusele, kes on tööõnnetuses süüdi, lihtne – vastutus on ühine. Eesmärk on liikuda parema töökeskkonna poole ja see ei peaks toimuma läbi kriminaal- või haldussunni vahendite.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.