Ministeerium: praegused meetmed kutsehariduse populaarsust ei tõsta ({{commentsTotal}})

Haridusministeeriumi hinnangul ei ole tänaste meetoditega saavutatav aastaks 2020 seatud eesmärk, et 35 protsenti lõpetajatest õpiksid kutsekoolis ja 65 protsenti keskkoolis. Muutust ei ole toonud ka kutsehariduse populariseerimiskatsed, näiteks kutseõppe sisu ja õppehoonete uuendamine.

Täna läheb umbes kolmveerand kõigist põhikoolilõpetajatest edasi õppima keskkooli ning vaid veerand otsustab kutseõppe kasuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haridusministeeriumi valdkondade tulemusaruandest selgub, et tänaste pehmete meetodite, näiteks nõustamise ja kutsehariduse maine parandamisega ilmselt ei saavutata kolme aasta pärast soovitud eesmärki põhikoolilõpetajate jaotuse osas.

"Neid meetmeid on ju olnud erinevaid ja need on ka töötanud erinevalt. Kui päris aus olla, siis maakondades ongi see meie soovitud proportsioon paigas, aga suuremates linnades kipuvad, eriti noored neiud, ikkagi peaaegu alati valima akadeemilise gümnaasiumi," rääkis haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Kutseõppe populariseerimiseks on ministeerium kasutanud ka tugevamaid meetmeid, näiteks uuendanud nii kutseõppe sisu, asutuste hooneid kui ka tehnoloogilist parki. Ometi ei ole riigigümnaasiumide loomine ning põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine mõjutanud põhikoolilõpetajate haridusvalikuid kutseõppe kasuks.

"Viimased kümme aastat näitavad seda, et pehmetest meetmetest pole piisanud. Aga küsitluste järgi kutsehariduse maine on tõusnud ja päris palju. Ainus asi, et see ei ole mõjutanud otsuste tegemist - põhikoolist ikkagi tuleb umbes 26-27 protsenti kutseharidusse ja ülejäänud lähevad gümnaasiumisse," rääkis Tartu kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus.

Samas leiab Mõttus, et selline olukord ei ole tingimata halb. Kutsehariduse populariseerimine on endaga kaasa toonud täiskasvanud õppijate hulga suurenemise.

Põhikoolilõpetajate vähene huvi kutseõppe vastu tuleneb osati ka hoiakutest. "Ka vanemad soovivad, õpetajad soovitavad gümnaasiumisse minna ikkagi, nad ise lükkavad edasi otsustamist," ütles Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts.

Ministeerium leiab, et parim viis põhikoolilõpetajaid kutseharidusse suunata on alustada koolitasandilt.

"Meie eesmärk on tegelikult ju see, et mitte noored sihitult ei läheks ükskõik mida õppima, vaid et nad valiks sobiva eriala ja et nad ka lõpetaks, sest tööturul on kõige keerulisemas olukorras need noored, kellel ei ole keskharidust või kes piirduvad ainult üldkeskharidusega ja ei omanda üldse mingit eriala," ütles Laidmets.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: