Soini rääkis Lavrovile Ukrainast ja inimõigustest ({{commentsTotal}})

{{1493886960000 | amCalendar}}

Soome välisminister Timo Soini kohtus neljapäeval Porvoo linnas oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga.

Tegemist oli ministrite viienda kohtumisega Soini ametiajal, vahendasid Yle, Reuters, "Aktuaalne kaamera".

Soini sõnul möödus kohtumine positiivses meeleolus, kuid esile tõusid ka probleemsed teemad.

Soome välisminister juhtis tähelepanu ka aktuaalsetele välispoliitilistele küsimustele nagu konfliktid Ukrainas ja Süürias ning pinged Korea poolsaarel. Samuti mainis Soini inimõigusi puudutavaid probleeme Venemaal.

Soini rõhutas enda sõnul Lavrovile seda, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted ei saa areneda, kui Ukraina sõja lõpetamiseks sõlmitud Minski lepet ei järgita. Soome minister avaldas lootust, et Venemaa kasutab oma mõjuvõimu, et Minski leppe tingimustest ka kinni peetaks.

Lavrov märkis omakorda, et Ukrainas leidis 2014. aastal aset ebaseaduslik relvastatud riigipööre ning lääneriigid, kes sellega leppisid, vastutavad ka Ukraina valitsuse eest, keda tuleb survestada Minski leppe tingimusi täitma.

Venemaa välisminister kiitis Soome kolleegi külalislahkuse ja kauni kohtumispaiga eest.

Lavrovi sõnul arenevad kahe riigi vahelised suhted, eriti majandusalased suhted, hästi. Lisaks rõhutas ta, et Venemaal hinnatakse Soome rahvusvahelist mainet, mille ta on saanud eelkõige oma erapooletu välispoliitika tõttu.

Eelteadete põhjal oli välisministritel kavas rääkida peamiselt Arktika Nõukogust, mille eesistujaks Soome käesoleval kuul saab.

Meedias on spekuleeritud ka selle üle, kas Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema USA kolleegi Donald Trumpi kohtumine võiks toimuda Helsingis. Seetõttu lootsid mõned ajakirjanikud selleteemalisi kommentaare saada ka välisministritelt.

Lavrov vastas, et Helsingi oleks sellise kokkusaamise toimumiseks sobilik paik, kui Washington sellise ettepaneku teeb. Samas tunnistas ta, et hetkel pole mingeid plaane sellise kohtumise asjus tehtud ning lähikuudel see teoks ei saa.

Lavrov kritiseeris Obamat ja USA poliitikuid

Lavrov kasutas Soomes toimunud pressikonverentsi ka USA poliitika kritiseerimiseks.

Välisministri sõnul olevat eelmine Ühendriikide president teinud kõik endast oleneva, et Washingtoni ja Moskva suhteid halvendada. Lavrovi arvates jätkub Venemaa vastu suunatud kampaania USA-s ka praegu.

Lavrovi arvates on selle kampaania eestvedajateks need jõud, kes ei suuda leppida presidendivalimiste tulemusega ning taotlevad USA sisepoliitikas suuremat võimu.

Venemaa välisministri hinnangul mõeldakse USA-s, sealhulgas kongressis praegu välja erinevaid süüdistusi Venemaa aadressil, kuid mingeid tõendeid ei esitata. "Kuna fakte ei ole, on tegu propagandaga," kurtis ta.

"Nagu me pole seni kuulnud ka mitte ühtegi fakti, kuidas me sekkusime Prantsusmaa, Ühekuningriigi sisepoliitikasse ning viimasel ajal ütlevad isegi teie sõbrad rootslased, et me ähvardame sekkuda nende valimistesse või poliitilisse olukorda," rääkis Lavrov.

Pressikonverentsil viibinud ajakirjanikud küsisid ka seda, kui kaugele on jõutud president Sauli Niinistö ettepanekuga parandada julgeoleku Läänemere piirkonnas näiteks selle abil, et regioonis liikuvad sõjalennukid lendaksid sisse lülitatud transponderitega. Soini sõnul kulgeb ettepaneku rakendamine hästi, Lavrov aga süüdistas NATO-t, et viimane polevat ettepanekule vastanud.

"Kahjuks meie NATO partnerid, kes tol ajal tundsid väga tihti muret lennuohutuse pärast Balti riikides, võtsid meie pakkumised vastu ning pole neile reageerinud juba pool aastat," sõnas minister.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael, Arni Alandi



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: