Reps: Reformierakonna ettepanek eestikeelsele haridusele ei ole usutav
Haridusminister Mailis Reps (KE) kommenteeris Reformierakonna ettepanekut eestikeelse hariduse kohta ja ütles, et tegemist ei ole usutava ettepanekuga.
Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles kolmapäeval, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.
"Väga kahju, et hariduse sisu teemad tuuakse ainult enne valimisi ning poliitiliselt üles. Erakond, kes on olnud 17 aastat Eesti elu otsene mõjutaja; sellest arvestava osa peaministri erakonnana ka juhtiv jõud - pole teemat kordagi sisuliselt arendanud. Sellised poliitilised loosungid mõni kuu peale poliitilise vastutuse kadumist pole lihtsalt usutav ettepanek," kommenteeris Reps ERR-i uudisteportaalile.
"Eriti kurb on see, et Reformierakond ju Jürgen Ligi ja Maris Lauri isikus omasid otsest võimalust hariduse sisuga tegeleda. Ühtegi tõsiselt võetavat ettepanekut ei ole olnud: materjalid, metoodika, lasteaia õpetajate toetamine, kes õpetaksid Eesti keeles. Abiopetajad kahekeelsetesse rühmadesse," lisas ta.
"Minu ja ka tänase haridus- ja teadusministeeriumi igapäevane tegevus toimub just sisuga: meil oleksid head õppevahendid, metoodiline abi õpetajatele, tõstame nii õpetajate palku lasteaias kui ka tugiteenustele suuname lisaraha. Just need sammud võimaldavad täna reaalselt rakendada seadust kus nõutakse et Eesti keele õpe tagatakse alates 3. Eluaastast. Kahjuks on see siiani olnud vaid kohaliku omavalitsuse teema, riik ei ole siin sisulist tuge piisavalt andnud. Just seetõttu ongi ministeerium teemat sisuliselt ka analüüsinud ning analüüsib ka edasi," rääkis minister.
Kas ja kui kiiresti oleksid kõik venekeelses rühmad valmis kahes keeles paralleelselt töötama sõltub Repsi sõnul ka riigipoolsest panusest. Sest metoodika ja riigi keele opetus on ikkagi ka riigi vastutus.
Ligi: venekeelne kool marginaliseerub
Endine haridusminister Jürgen Ligi (RE) ütles Facebookis Repsi kommentaaridele reageerides, et tema on täiseestikeelsest lasteaiast ja põhikoolist tasapisi rääkinud ligi aasta.
"Asja suur tôuge on kahe rahvuse eraldiolek, eraldi inforuumid ja suhtlusvõrgustikud, erinevused sotsiaalses staatuses ja õppeedukuses. Venekeelne kool siiski marginaliseerub, kaotab õpilasi, konserveerub ja teeb kehvemaid tulemusi testides," kommenteeris Ligi.
"Aga muidugi on Keskil asjas see poliitiline kaalutlus, et ta kaotab kontrolli põhivalija üle, venelaste poliitilistes valikutes tekib "risk" pluraliseeruda ja nende hääled võivad Keski populismi (80%) asemel hakata otsima ilmavaateid. Sotsidki ei taipa paraku, et see pole halb, ja teevad juba avaldusi eestikeelsuse vastu," lausus riigikogulane.
Vakra Michalile: jätke lapsed valimiskampaaniast välja
Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Rainer Vakra ütles, et teda teeb kurvaks, et Reformierakond on oma valimiskampaania sihtmärgiks valinud lasteaialapsed. "Ei ole vist enam kellelegi üllatuseks, et Michal soovib tekitada provokatsiooni rahvuste vahelise vastandamise pealt. See on nende külm kalkulatsioon, mida nad juba palju aastaid kasutavad, kuid ennustan, et seekordsetel valimistel sellest ei piisa," rääkis Vakra.
"Tundub, et Reformierakond ei ole informeeritud, et juba praegu õpetatakse kõigis venekeelsetes lasteaedades eesti keelt. Samuti on olemas täieliku-, osalise ja kahesuunalise keelekümblusega lasteaiarühmad, kus lapsed tegelikult ka omandavad lisaks emakeelele teise keele. Muidugi jääb alati ruumi, kuhu areneda - just seetõttu kutsusid Sotsiaaldemokraadid märtsi alguses kokku spetsialistide ümarlaua, et arutada varajase keeleõppe sisseviimist lasteaedades. Kui Reformierakond oleks tõepoolest tahtnud sisulises diskussioonis osaleda, oleks nad ümarlauale saatnud oma esindaja - meie poolt vastav kutse oli edastatud," sõnas Vakra.
Vakra ütles veel, et pealesunnitud keeleõpet ei soovi keegi ja sellest ei võidaks samuti mitte keegi. "Järjest rohkem ja rohkem saadakse Eestis aru, et sunniga tehtud intergratsiooniprojektid ei vii meid mitte kuhugi. Selleks, et meie ühiskonnast kaoks keele-teemaline eristamine, ei ole vaja inimesi sundida, vaid vastupidi - anda neile rohkem valikuvõimalusi. Venekeelsetele peredele peab jääma võimalus valida, kas minna kohe eestikeelsesse lasteaeda, otsustada keelekümblusrühma kasuks või minna venekeelsesse lasteaeda, kus on võimalik ilma lapse psüühikat rikkumata omandada eesti keel," lisas Vakra.
Sibul: vastu tahtmist teha ei saa
Isamaa ja Res Publica Liit on ka varem välja pakkunud, et eesti keele õppega peaksid vene lapsed alustama juba lasteaiast.
IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul märkis, et seda ei saa seda teha vastu tahtmist. "Kui aga vanematel on tahe olemas, siis loomulikult on mõistlik õpetada lastele eesti keelt, et kui pere seda toetab. Küsimus on selles, et kas materjalidest piisab, kas need on piisavalt head, kas on piisavalt õpetajaid, kui need asjad on olemas. Ehk kui on olemas tahe, materjalid ja õpetajad, siis loomulikult tuleb seda teha."
Toimetaja: Aleksander Krjukov