Riigihangete seadus läheb riigikogus uuele ringile
Kolmapäeval riigikogus tööõnnetusena hääletusel läbi kukkunud riigihangete seadus läheb muutmata kujul uuele ringile. Juba neljapäeval anti seaduseelnõu uuesti riigikogule üle.
Rigiikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles ERR.ee-le, et riigikogule üle antud seaduseelnõus midagi ei muudetud, muutusi tehti vaid seletuskirjas.
"Loodame, et järgmise nädala teisipäeval või kolmapäeval on see juba esimesel lugemisel, siis on võimalik soovijatel teha veel parandusettepanekuid ning juunis võiks eelnõu juba teisele või kolmandale lugemisele saata," on Kokk optimistlik.
Nimelt ei andnud Reformierakonna fraktsioon eelnõule oma toetust, kuna vastustas tellijale pandavat allhankijate kontrollimise nõuet, väites, et see teeb protsessi mõttetult keeruliseks ja kulukaks ning selle mõju on läbi arutamata. Samuti väitis opositsioon, et see nõue suruti eelnõusse sisse viimasel hetkel.
Kokk opositsiooni kriitikaga ei nõustu. Tema sõnul oli plaan selline nõue seadusesse lisada juba möödunud aasta lõpul, mil veel Reformierakond koalitsioonis oli, üksnes täpne sõnastus polnud siis veel paigas. Nõuet peab ta aga igati eluliselt põhjendatuks.
"Ma ei saa sellest tohutu koormuse jutust väga hästi aru. Näeme ju, mis on juhtunud Tartu Ülikooli raamatukoguga - üle 90 protsendi tööst teevad alltöövõtjad, peatöövõtjad on aga tihti juristide ja eelarvstasjate seltskond ja hea, kui ka ka objektijuhid on seal. Peame kaitsma ka neid, kes töö ära teevad," põhjendab Kokk nõuet.
Koka sõnul oli ehitussektoris kümmekond aastat tagasi tavaline, et hankenõuete järgi pidi esitama ka alltöövõtjate kontaktid. Samuti tuleks alltöövõtjatele võimaldada pöörduda mõjuval põhjusel otse tellija poole.
Selline vajadus võib ette tulla pahatahtlikult madala maksumusega hangetel osalemisel, eesmärgiga end hiljem pankrotti lasta ja alltöövõtjatele maksmata jätta, nagu oli korduvalt ehitusettevõtte Facio ja selle uute kehadega.
Uue seadusega saaks takistada ka madalaima hinna pakkuja hankevõitjaks kuulutamist, juhul kui hinnavahe järgmise pakkujaga on üle kümne protsendi ning allhankijate dokumentide esitamise nõude peale ilmneb, et asi ei klapi.
Koda: liiga palju infot muutub kättesaadavaks
Seaduse sõnastusega on rahulolematust väljendanud ka kaubandus-tööstuskoda. "Nende meetmete eesmärk on võimaldada alltöövõtjatel kaitsta oma õigusi peatöövõtja vastu, kes pole lubatud töörahasid tasunud. Praktikas on see tõepoolest tõsine probleem, kuid eelnõusse lisanduvad sätted tõenäoliselt olukorda ei paranda," on koja seisukoht.
"Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja teostatud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda võib tõstatada pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse. Lisaks võib hankija jätta alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud," tõi kaubandus-tööstuskoda esile seaduseelnõus sisalduvaid puudusi.
Sõnastust saab muuta
Kokk pareerib kriitikat, öeldes, et nüüd, mil seadus uuesti suurde saali läheb, saab selle sõnastust veel muuta, et see võimalikult paljudele sobiks. Seadust peab ta siiski vajalikuks ja loodab, et see juunis, enne parlamendi suvepuhkusele suundumist vastu võetakse.
"Sõnastust vaieldi kõikide osapooltega pikalt. Aga nüüd on sõnastust võimalik veel korra üle vaadata, leida parim kompromiss," viitas Kokk uuele ringile riigikogus.
Toimetaja: Merilin Pärli