Indrek Kiisler: Michal ei mõju korruptsioonist rääkides usutavalt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reformierakond valib sel kuul Tallinna linnapea kandidaadi, ilmselt saab selleks Kristen Michal. Indrek Kiisler räägib oma kommentaaris sellest valikust lähemalt.

Ühel 2012. aasta palaval suvepäeval seisin reporterina keskkriminaalpolitsei väravate taga. Terve parv ajakirjanikke ootas Kristen Michali ja Kalev Lillo lahkumist majast, kus nad olid juba mitu tundi tunnistusi andnud. „Päevakaja“ alguseks lahkusin vahipostilt. Hiljem selgus, et tunnistuste andmine venis peaaegu südaööni.

Need olid Reformierakonnale rasked päevad, sest partei mainet laastas niinimetatud kilekotiskandaal. See skandaal sumbus eimillessegi.

Miks ma seda räägin?

Kohalike valimiste üks põhiküsimus peaks olema Tallinnas linnavalitsuse tegevuse läbipaistvus, et mitte öelda korruptsioon. Ja selles kontekstis on raske tõsiselt võtta linnapeakandidaati, kel vaid mõned aastat tagasi tuli tumendatud klaasidega autoga ülekuulamistel käia.

Mida erakond siis sellises olukorras ette võtab? Tuleb otsida teema, mis kütab kirgi ja võimaldab polariseerumist. Suurepäraselt saab ära kasutada olukorda, kus pool pealinna elanikest räägivad emakeelena vene keelt. Ja juba tuligi Reformierakonnalt ettepanek alustada lasteaedade eestistamisega.

See on kindlasti oluline teema, kuid kas Tallinna arengu seisukohalt kõige olulisem teema? Ma kahtlen selles sügavalt.

Muidugi rõõmustab Michali valimise üle EKRE, kes uustulnukana saab ainsana jõuliselt rõhuda linnavalitsemise ausamaks muutmisele ja loomulikult etnilisele kaardile. Rahvuste teineteise vastu mängimine rõõmustab omakorda ka Keskerakonda, kes mängib samuti inimeste rahvuslike emotsioonidega, kinnitades venekeelsetele valijatele, et Keskerakond on nende ainus huvide kaitsja ja EKRE on tulekul.

IRL ja sotsiaaldemokraadid on Tallinnas aga olukorras, kus kardetakse valimiskünnise alla jäämist, see aga peletab nimekirjadest värskust ja nende kandideerijad ise ka ei usu, et edu oleks võimalik.

Tallinna linnavalitsuse kabinette ja koridore oleks kindlasti vaja tuulutada. Mitte et võimul oleks vale erakond, vaid Keskerakond on olnud ainuvõimul liiga kaua. Kuid näib, et aknad ja uksed jäävad suletuks ka järgnevaks neljaks aastaks.

Keskerakonda ei kõiguta miski, eriti kui üks peamine konkurent ei mõju korruptsiooni teemal rääkides usutavalt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema