Külli Taro: riigihangete seadusega toimunu ei tee riigikogule au ({{commentsTotal}})

Kolmapäeval kukkus riigikogus lõpphääletusel läbi riigihangete seaduse eelnõu. Koalitsioon nimetas seda tööõnnetuseks. Opositsioon kuulutas kiirelt, et valitsuskoalitsioon mõraneb. Igatahes on tegemist väga piinliku juhtumiga. 

Sellised äpardused on riigikogu praktikas haruldased ega juhtu üldiselt niisama. Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena oli vaja 51 häält, kuid poolt hääletas 49 saadikut. Erakordselt suur oli puudujate arv. Kohal viibis 66 saadikut, neist 50 koalitsioonist. Samas osales mõni tund varem istungi algul toimunud kohaloleku kontrollis 86 saadikut, neist 48 koalitsioonist.

Vaid napid minutid pärast riigihangete seaduse läbikukkumist, järgmiste eelnõude hääletuseks, oli kümmekond riigikogu liiget kuskilt tagasi ilmunud. Pool tundi hiljem naases veel pea sama palju.

Kas see oli tõesti juhus? Kui nii, siis töötavad häälte kokkuajajad üsna lohakalt. Juba istungi algul oli selge, et 51 hääle kokkusaamiseks ei piisa koalitsioonist. Võib olla nägigi opositsioon võimalust koalitsioonile koht kätte näidata. 

Tegelikult jättis aga kogu riigikogu oma töö tegemata. Koalitsiooni ja opositsiooni eristamine polegi siin kohane. Opositsioon pole mõeldud ainult kõigele vastu olema, vaid samuti õigusloome tööd tegema. 

Riigihangete seaduse eelnõu valmistas ette majanduskomisjon, mis tegi konsensusliku otsuse, et eelnõu on lõpphääletuseks valmis ja muudatusi teha ei ole vaja. Tõe huvides tuleb välja tuua, et just peamist kriitikat pälvinud allhankijate muudatusettepaneku vastu olid komisjoni arutelul Reformierakonnast Toomas Kivimägi ja Kristen Michal. Aga jääb arusaamatuks, miks komisjoni ettekandja, reformierakondlane Deniss Boroditš puudus täiskogus enda ettevalmistatud eelnõu hääletuselt, kuigi sama päeva teiste punktide arutelu ja hääletuse juures oli kohal. Või miks IRList Siim Kiisler ja EKREst Raivo Põldaru, kes komisjonis olid kõigi muudatustega nõus, otsustasid eelnõu lõpphääletusel suures saalis mitte hääletada.

Kui võimalikud poliitmängud kõrvale jätta, siis toob eelnõu läbikukkumine kaasa palju lisatööd, teadmatust, kiirustamist ja võimalikke kulusid. 

Riigihangete seaduse eelnõu on seotud kolme EL direktiivi ülevõtmisega ning liikmesriikidel oleks tulnud need jõustada hiljemalt 2016. aasta 18. aprilliks. Rikkumismenetlus on juba algatatud ja Eestit võib hilinemise eest oodata trahv. Olgu mainitud, et valitsus esitas eelmise aasta aprillis alles eelnõu riigikogule. Nii et kuidagi poleks olnud võimalik päris õigeks ajaks seadus vastu võtta. 

Kui lõpphääletusel eelnõu läbi kukub, tuleb kogu menetlusega otsast peale alata. Kolm lugemist täissaalis, komisjoni istungid, muudatusettepanekud. Juba neljapäeval antigi eelnõu uuesti riigikogu menetlusse. Kiire on tõesti. Seaduseelnõu üldiseks jõustumiskuupäevaks on plaanitud 1. september. Enne suvepuhkust (kuigi formaalselt riigikogul puhkus puudub ja seda nimetatakse istungjärkude vaheliseks istungite vabaks perioodiks) on riigikogul jäänud veel viis istungite nädalat. Võimalik on muidugi suvel teha ka erakorralisi istungjärke.

Teoreetiliselt jõuab eelnõu enne sügist seadusena vastu võtta, kuid hea menetluspraktika see ei ole. Rääkimata heast õigusloome tavast, mis peaks seaduse rakendajatele jätma piisavalt aega end uute normidega kurssi viia. Aga tuleb arvestada, et valitsus saatis sel nädalal parlamendi poole teele veel mitu maksueelnõud. Ettevõtjatele antud lubaduse järgi peaks uuest aastast jõustuvad maksumuudatused olema vähemalt pool aastat varem vastu võetud. 

Oleks siis küsimus lihtsalt selles, et õnnetul kombel vastu võtmata jäänud hea eelnõu tuleb lihtsalt uuesti seaduseks vormida. Ka eelnõu menetlejad tunnistavad, et viimasel hetkel lisatud alltöövõtu regulatsioon pole piisavalt läbi mõeldud ja selle rakendamisel võib tulla probleeme. Ent osade sätete rakendustähtaja edasilükkamine 2019. aastani pole lahendus. Kui ei saa olla päris kindel, kas uued normid on hea mõte, siis lihtsalt jõustumise tähtaja edasi lükkamine ei muuda neid paremaks. Läbimõtlemata muudatused tulnuks välja jätta ja eraldi ette võtta.

Parlament ei pea kindlasti kõiki valitsuse algatatud eelnõusid lihtsalt ära kinnitama. On palju häid näiteid, kus riigikogu menetluses on valitsusest tulnud seaduseelnõud oluliselt paremaks saanud. Aga riigihangete seadusega toimunu ei tee parlamendile au.

Alustaks riigireformi sellest, et igaüks teeb oma tööd võimalikult hästi. Nii oleks vaja vähem tegevuskavasid tegematajätmiste heastamiseks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio poliitikateemaline kommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema