Triin Toomesaar: mis on hea poliitikule, ei ole hea lapsele ({{commentsTotal}})

Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi
Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi "Noored Kooli" vilistlane". Autor/allikas: Tudeng TV

Valimised on tulekul. Nii kõmistas troonidemängulik hääl mu peas, kui lugesin Reformierakonna ja Kristen Michali ettepanekut muuta „haridussüsteem alates lasteaiast eestikeelseks“. Sellest järgmine kõmin oli küsimus, kas vankri ette rakendatakse vana ja aina väsinum hobune ehk igine püüe eesti-vene vastanduse pinnal ühiskonda poliitilistel eesmärkidel polariseerida.

Varem on see ju toiminud.

Sel korral on hobune aga kuidagi lahja – ettepanek on nii poliitiliselt ebausutav kui ka poliitikaliselt läbi mõtlemata, kui mitte lausa ebaprofessionaalne. 

Endine haridusminister Jürgen Ligi küll viitas murele venekeelsete koolide õppekvaliteedi ning marginaliseerumise pärast, ent eelkõige õõnestab vene koolide võimekust igale lapsele head haridust pakkuda see, et enamik uuendusi, algatusi ja tugiprogramme, mis eesti õpetajatele ja koolidele kättesaadavad, jõuavad vene koolidesse viibega – kui üldse.

Endine haridusminister Maris Lauri aga kirjutas, et tema on venelastega vestelnud ning „kõik venelased peavad [eestikeelset kooli] loomulikuks. Kõik ootavad seda.“ Olukorras, kus Reformierakonnal praktiliselt puudub venekeelne toetajaskond ning nende senine poliitiline retoorika on pigem vene hirmu üles keerutanud, on ebausutav oravate – ka endiste haridusministrite – mure vene õpilaste pärast ning soov neid eesti keele õppes järele aidata.

Ettepaneku näiline versus tegelik mõte

Hoopis usutavam on eesmärk uuesti üles keerutada seni alati kasuks tulnud konflikt Keskerakonnaga, et jätkuks vana võitlus Eestimaa pärast ehk „ainuõigete eestimeelsete“ ja „ülejäänud venemeelsete“ vahel. Seda enam on Reformierakonna ettepanek hariduspoliitikaliselt ebaaus, kuna keeleõppega seonduvatest olulistest soovitustest ja komistuskohtadest – eriti lastele mõeldes – ei näi olevat aimugi.

Tõsi on see, et lapsed on uuele – ka uutele keeltele – vastuvõtlikumad. Kui last kakskeelseks harida, siis mida varem, seda parem. Viisid, kuidas lapsele lisaks emakeelele ka teine keel ning ka keelega seonduv kultuuriruum selgeks õpetada, on aga erinevad ning nende mõju lapse edasisele arengule, sh akadeemilisele edukusele on erinev.

Näiteks mida rohkem saab laps lasteaias või koolis kasutada kodust keelt, oma emakeelt, seda parem on tema keeleline areng ja edasijõudmine õppetöös.

Reformierakond on Michali suu läbi välja pakkunud idee, et valdav õpe lasteaias peaks olema eestikeelne ja koolis juba täiesti eestikeelne, õpetades vene lastele siiski ainetunnina ka emakeelt. Lihtsad otsingud akadeemilise kirjanduse hulgas aitavad leida üles uuringud, mille kohaselt on teise keele eduka omandamise jaoks vaja tugevat vundamenti õppija esimeses ehk emakeeles. Veel enam – viies lapsed täielikule „enamuskeeleõppele“ (ehk meie kontekstis eesti keele õppele) enne, kui nad on saanud piisavalt õppida ka oma emakeeles, võib paljude laste mitte ainult emakeele, vaid ka eesti keele oskus jääda nõrgaks, nii et nad ei suuda sisuaineid piisavalt hästi omandada kummaski keeles. Teise keele omandamise võimekus ja ulatus on seotud oma emakeele piisava oskusega.

Idee, mis poliitikule tundub kasulik, ei ole konkreetsel juhul kasulik lapsele. Kuigi venekeelsetes lasteaedades tuleks õpetada eesti keelt – ning seda meie lasteaedades ka tehakse, sh keelekümblusmetoodikaga –, aitaks eesti keelt selgemaks õppida ja kinnistada hoopis vene emakeele õppekvaliteedi parandamine juba lasteaedades, ning eesti keeles kümblemisega alustamine lasteaia viimases rühmas või kooli esimeses klassis. 

Rohkem keelekümblust ka eesti lastele

Küsin ka, kas Reformierakonna ettepanek tähendab, et eesti emakeelega lapsed soovitakse jätta (jätkuvasse) keelevaesusesse. Kui vene õpilased räägivad hiljemalt põhikooli lõpuks vähemalt 3 keelt (vene, eesti ja inglise), siis eesti lapsed kipuvad jääma 2 keele – eesti ja inglise – lõksu, sest vene või mis tahes kolmas ega neljaski keel ei taha kuidagi soravalt selgeks saada. Nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel (töö)turul on eelis sellisel juhul igatahes eestivenelastel.

Kanadas on kasutusel olnud kakskeelsust arendav keelekümbluskoolide võrk, kus keelekümblema asutakse koolis prantsuse keeles – inglise emakeelega laps saab selgeks 2 peamist riigis räägitavat keelt, sealjuures õpe toimub valdavalt keeles, mida muidu ehk vähem (ka meedias) kasutama kiputakse. Colin Baker, kelle raamatut „Kakskeelne laps“ ma kõigil teemahuvilistel vähemalt soojenduse tegemiseks lugeda soovitan, kirjutab Kanada mudeli kohta mh, et edukaks muudab sellise keelekümbluse: 1. mõlema keele tunnetamine prestiižsena; 2. keelekümblushariduse vabatahtlikkus; 3. luba koolis teatud ajani kasutada ka oma emakeelt; 4. keelekümblusõpetajate endi kakskeelsus; 5. keskendumine õppekava sisule, mitte keelekorrektsusele; 6. nt ka kümblema hakkavate õpilaste ühesugune (olematu) teise keele tase.

Kirjeldatud keelekümblusmudelit ei saaks küll üks-ühele Eestisse üle kanda ja nii nagu igal poliiti(ka)lisel valikul, on sellelgi potentsiaalseid komistuskohti – näiteks ei pruugita omandada teises ehk kümmeldavas keeles piisavat grammatilist korrektsust; samuti ei tunneta eestikeelsed noored tänapäeval vene keelt piisavalt prestiižsena –, ent midagi võiks ehk sellest mudelist ometi kaaluda. Näiteks vähemalt üdini mõista, et keeleõpe (ja teise kultuuriruumi lõimumine) toimib kõige paremini siis, kui see on vabatahtlik, sealhulgas ka lapse vanematele.

Eestis on juba täna koole või vähemasti kogukondi, kus kõrvuti või lähestikku õpivad eestikeelsed lapsed ja venekeelsed lapsed. Kui võtaks vähemalt kooliveerandi jagugi mõnes koolis katsetada keelekümblust, mis hõlmab korraga nii muu- kui ka eestikeelseid lapsi? Veel enam: Karjamaa Avatud Kool – sügisel Tallinnas tööd alustav erakool – proovib esimesena Eestis lausa kolmekeelset keelekümblust ning märkimisväärne hulk lapsevanemaid – nii eesti kui ka muu emakeelega – on kooliloojaid usaldanud, et see võiks toimida. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema