Praxis: mitte-eestlased toetavad juba aastaid varajast eestikeelset õpet ({{commentsTotal}})

Õpetaja klassi ees. Pilt on illustratiivne.
Õpetaja klassi ees. Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Bob Cotter/Creative Commons

Praxise haridusvaldkonna programmijuht Laura Kirss ütles, et mitte-eestlaste suhtumine varajasse eestikeelsesse haridusse on juba ammu ülekaalukalt positiivne ning selle taustal tundub Reformierakonna plaan alustada eestikeelset haridust juba lasteaiast lahtisest uksest sisse murdmisena.

"Mõnes mõttes on see Reformierakonna plaan lahtisest uksest sisse murdmine. Kui me vaatame integratsiooni monitooringuid ja seda, mida mitte-eestlased arvavad eesti keeles õppimisest ja eestikeelsest aineõppest, siis viimaste aastate andmed näitavad seda, et ligikaudu 80 protsenti mitte-eestlasi, sealhulgas mitte-eestlased Tallinnas arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama juba lasteaias," ütles Kirss ERR-i uudisteportaalile.

Ta lisas, et ainult kümme protsenti mitte-eestlastest arvab, et eestikeelse aineõppega tuleks alustada alles põhikoolis. Mitte-eestlaste lasteaiaeelistustest rääkides osutas ta, et ainult 16 protsenti pooldab keelepõhiselt eraldatud lasteaedu, samas 71 protsenti pooldab ühte või teist tüüpi eestikeelseid lasteaedu.

"Me näeme, et üldiselt mitte-eestlaste suhtumine varasesse keeleõppesse ja ühistesse lasteaedadesse on ammu olemas, aga see mudel ja praktika ei ole sellele järele tulnud erinevatel põhjustel," lausus Kirss. Ta lisas, et eks üldine suhtumine on üks asi ja kui tuleb teha valikuid oma lapse haridusega seoses, siis on vajalik arvestada erinevate tegurite ja valikutega, milline lasteaed või kool ikkagi lõpuks valida.

Keelekümblust on kasutatud liiga vähe

Kirss rääkis, et tema hinnangul võiks kasutada rohkem keelekümblust, paljud Tallinna koolid seda aga teinud ei ole.

"Haridussilma andmetel ainult 16 kooli kasutab Tallinnas keelekümbluse metoodikat ja 28 kooli on tavapärase venekeelse õppega. Mina eelistaks, et me vaataksime keelekümbluse poole, millel on Eestis juba ligi 20 aastat kogemust, millel on selge metoodika, korraldus, tugi koolidele," rääkis Kirss.

"Keelekümbluse põhimõte on see, et 50 protsenti õppest on eestikeelne ja 50 protsenti on õpilaste emakeelne, st siis antud juhul venekeelne. /.../ Keelekümbluse puhul on tõendatud, et see ei kahjusta õpilaste ainealaseid teadmisi," lausus Kirss.

Ta ütles veel, et tuleks uurida, miks paljud Tallinna koolid keelekümblust kasutanud ei ole.

Venekeelsete koolide sulgemine oleks väga radikaalne

Kirss tunnistas, et Reformierakonna plaani on hetkel keeruline kommenteerida, sest veel ei ole täpselt teada, mida ja kuidas nad teha tahaksid.

Tema sõnul ei ole praegusel juhul ka selge, kas plaanis oleks kõikide venekeelsete koolide täielik sulgemine. Kui see nii oleks, siis Kirsi nägemuses ei saa koolide sulgemine toimuda päeva pealt. "Meil ei ole eesti koolides võimalik kõiki vene õpilasi vastu võtta ja vene koolidel ei ole valmidust päeva pealt eestikeelseks muutuda," sõnas ta.

"Kui on sõnum, et neid hakatakse järjest lihtsalt sulgema, siis see ei anna küll mingisugust head sõnumit mitte-eestlastele. Kindlasti see lõimumist üldiselt kuidagi ei toetaks. /.../ Sulgemine on väga radikaalne ja seda on väga raske ära kommunikeerida," leidis Kirss.

"Seda protsessi peab vaatama väga kooli põhiselt ja tegema detailse plaani, mida on võimalik hakata tegema. Vaadata, milline on üksikute koolide valmisolek, kuidas seal üldiselt meelsus ja suhtumine eestikeelsesse aineõppesse on," lõpetas Kirss.

Eestis on 74 venekeelset kooli

Vene keel õppekeelena on määratud kokku 74 statsionaarse õppega üldhariduskooli põhimääruses, vahendas ERR-ile haridusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb.

Kerb täpsustas, et neist koolidest Tartu Annelinna Gümnaasium, Kehra Gümnaasium, Sinimäe Põhikool on koolid, kus põhimääruse järgi võiks olla õpe ka vene keeles, kuid kõik õpilased on kas keelekümblusklassides või õpivad eesti õppekeeles. Vene keelt ühe õppekeelena pakkuvaid täiskasvanute gümnaasiume on viis.

Liitgümnaasiume, kus korraga toimib nii sajaprotsendiline eestikeelne õpe kui ka 60/40 mudeli alusel eestikeelne õpe on kokku üheksa. Need on Loksa, Jõhvi, Valga, Kehra, Kiviõli, Peipsi, Paldiski, Keila, Pärnu gümnaasiumid. 60/40 gümnaasiumiastmega koole on 27 ning need jäävad eelpool toodud 74 sisse.

Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles ütles eelmisel nädalal, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.