Praxis: mitte-eestlased toetavad juba aastaid varajast eestikeelset õpet ({{commentsTotal}})

Õpetaja klassi ees. Pilt on illustratiivne.
Õpetaja klassi ees. Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Bob Cotter/Creative Commons

Praxise haridusvaldkonna programmijuht Laura Kirss ütles, et mitte-eestlaste suhtumine varajasse eestikeelsesse haridusse on juba ammu ülekaalukalt positiivne ning selle taustal tundub Reformierakonna plaan alustada eestikeelset haridust juba lasteaiast lahtisest uksest sisse murdmisena.

"Mõnes mõttes on see Reformierakonna plaan lahtisest uksest sisse murdmine. Kui me vaatame integratsiooni monitooringuid ja seda, mida mitte-eestlased arvavad eesti keeles õppimisest ja eestikeelsest aineõppest, siis viimaste aastate andmed näitavad seda, et ligikaudu 80 protsenti mitte-eestlasi, sealhulgas mitte-eestlased Tallinnas arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama juba lasteaias," ütles Kirss ERR-i uudisteportaalile.

Ta lisas, et ainult kümme protsenti mitte-eestlastest arvab, et eestikeelse aineõppega tuleks alustada alles põhikoolis. Mitte-eestlaste lasteaiaeelistustest rääkides osutas ta, et ainult 16 protsenti pooldab keelepõhiselt eraldatud lasteaedu, samas 71 protsenti pooldab ühte või teist tüüpi eestikeelseid lasteaedu.

"Me näeme, et üldiselt mitte-eestlaste suhtumine varasesse keeleõppesse ja ühistesse lasteaedadesse on ammu olemas, aga see mudel ja praktika ei ole sellele järele tulnud erinevatel põhjustel," lausus Kirss. Ta lisas, et eks üldine suhtumine on üks asi ja kui tuleb teha valikuid oma lapse haridusega seoses, siis on vajalik arvestada erinevate tegurite ja valikutega, milline lasteaed või kool ikkagi lõpuks valida.

Keelekümblust on kasutatud liiga vähe

Kirss rääkis, et tema hinnangul võiks kasutada rohkem keelekümblust, paljud Tallinna koolid seda aga teinud ei ole.

"Haridussilma andmetel ainult 16 kooli kasutab Tallinnas keelekümbluse metoodikat ja 28 kooli on tavapärase venekeelse õppega. Mina eelistaks, et me vaataksime keelekümbluse poole, millel on Eestis juba ligi 20 aastat kogemust, millel on selge metoodika, korraldus, tugi koolidele," rääkis Kirss.

"Keelekümbluse põhimõte on see, et 50 protsenti õppest on eestikeelne ja 50 protsenti on õpilaste emakeelne, st siis antud juhul venekeelne. /.../ Keelekümbluse puhul on tõendatud, et see ei kahjusta õpilaste ainealaseid teadmisi," lausus Kirss.

Ta ütles veel, et tuleks uurida, miks paljud Tallinna koolid keelekümblust kasutanud ei ole.

Venekeelsete koolide sulgemine oleks väga radikaalne

Kirss tunnistas, et Reformierakonna plaani on hetkel keeruline kommenteerida, sest veel ei ole täpselt teada, mida ja kuidas nad teha tahaksid.

Tema sõnul ei ole praegusel juhul ka selge, kas plaanis oleks kõikide venekeelsete koolide täielik sulgemine. Kui see nii oleks, siis Kirsi nägemuses ei saa koolide sulgemine toimuda päeva pealt. "Meil ei ole eesti koolides võimalik kõiki vene õpilasi vastu võtta ja vene koolidel ei ole valmidust päeva pealt eestikeelseks muutuda," sõnas ta.

"Kui on sõnum, et neid hakatakse järjest lihtsalt sulgema, siis see ei anna küll mingisugust head sõnumit mitte-eestlastele. Kindlasti see lõimumist üldiselt kuidagi ei toetaks. /.../ Sulgemine on väga radikaalne ja seda on väga raske ära kommunikeerida," leidis Kirss.

"Seda protsessi peab vaatama väga kooli põhiselt ja tegema detailse plaani, mida on võimalik hakata tegema. Vaadata, milline on üksikute koolide valmisolek, kuidas seal üldiselt meelsus ja suhtumine eestikeelsesse aineõppesse on," lõpetas Kirss.

Eestis on 74 venekeelset kooli

Vene keel õppekeelena on määratud kokku 74 statsionaarse õppega üldhariduskooli põhimääruses, vahendas ERR-ile haridusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb.

Kerb täpsustas, et neist koolidest Tartu Annelinna Gümnaasium, Kehra Gümnaasium, Sinimäe Põhikool on koolid, kus põhimääruse järgi võiks olla õpe ka vene keeles, kuid kõik õpilased on kas keelekümblusklassides või õpivad eesti õppekeeles. Vene keelt ühe õppekeelena pakkuvaid täiskasvanute gümnaasiume on viis.

Liitgümnaasiume, kus korraga toimib nii sajaprotsendiline eestikeelne õpe kui ka 60/40 mudeli alusel eestikeelne õpe on kokku üheksa. Need on Loksa, Jõhvi, Valga, Kehra, Kiviõli, Peipsi, Paldiski, Keila, Pärnu gümnaasiumid. 60/40 gümnaasiumiastmega koole on 27 ning need jäävad eelpool toodud 74 sisse.

Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles ütles eelmisel nädalal, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.