Praxis: mitte-eestlased toetavad juba aastaid varajast eestikeelset õpet ({{commentsTotal}})

Õpetaja klassi ees.
Õpetaja klassi ees. Autor/allikas: Bob Cotter/Creative Commons

Praxise haridusvaldkonna programmijuht Laura Kirss ütles, et mitte-eestlaste suhtumine varajasse eestikeelsesse haridusse on juba ammu ülekaalukalt positiivne ning selle taustal tundub Reformierakonna plaan alustada eestikeelset haridust juba lasteaiast lahtisest uksest sisse murdmisena.

"Mõnes mõttes on see Reformierakonna plaan lahtisest uksest sisse murdmine. Kui me vaatame integratsiooni monitooringuid ja seda, mida mitte-eestlased arvavad eesti keeles õppimisest ja eestikeelsest aineõppest, siis viimaste aastate andmed näitavad seda, et ligikaudu 80 protsenti mitte-eestlasi, sealhulgas mitte-eestlased Tallinnas arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama juba lasteaias," ütles Kirss ERR-i uudisteportaalile.

Ta lisas, et ainult kümme protsenti mitte-eestlastest arvab, et eestikeelse aineõppega tuleks alustada alles põhikoolis. Mitte-eestlaste lasteaiaeelistustest rääkides osutas ta, et ainult 16 protsenti pooldab keelepõhiselt eraldatud lasteaedu, samas 71 protsenti pooldab ühte või teist tüüpi eestikeelseid lasteaedu.

"Me näeme, et üldiselt mitte-eestlaste suhtumine varasesse keeleõppesse ja ühistesse lasteaedadesse on ammu olemas, aga see mudel ja praktika ei ole sellele järele tulnud erinevatel põhjustel," lausus Kirss. Ta lisas, et eks üldine suhtumine on üks asi ja kui tuleb teha valikuid oma lapse haridusega seoses, siis on vajalik arvestada erinevate tegurite ja valikutega, milline lasteaed või kool ikkagi lõpuks valida.

Keelekümblust on kasutatud liiga vähe

Kirss rääkis, et tema hinnangul võiks kasutada rohkem keelekümblust, paljud Tallinna koolid seda aga teinud ei ole.

"Haridussilma andmetel ainult 16 kooli kasutab Tallinnas keelekümbluse metoodikat ja 28 kooli on tavapärase venekeelse õppega. Mina eelistaks, et me vaataksime keelekümbluse poole, millel on Eestis juba ligi 20 aastat kogemust, millel on selge metoodika, korraldus, tugi koolidele," rääkis Kirss.

"Keelekümbluse põhimõte on see, et 50 protsenti õppest on eestikeelne ja 50 protsenti on õpilaste emakeelne, st siis antud juhul venekeelne. /.../ Keelekümbluse puhul on tõendatud, et see ei kahjusta õpilaste ainealaseid teadmisi," lausus Kirss.

Ta ütles veel, et tuleks uurida, miks paljud Tallinna koolid keelekümblust kasutanud ei ole.

Venekeelsete koolide sulgemine oleks väga radikaalne

Kirss tunnistas, et Reformierakonna plaani on hetkel keeruline kommenteerida, sest veel ei ole täpselt teada, mida ja kuidas nad teha tahaksid.

Tema sõnul ei ole praegusel juhul ka selge, kas plaanis oleks kõikide venekeelsete koolide täielik sulgemine. Kui see nii oleks, siis Kirsi nägemuses ei saa koolide sulgemine toimuda päeva pealt. "Meil ei ole eesti koolides võimalik kõiki vene õpilasi vastu võtta ja vene koolidel ei ole valmidust päeva pealt eestikeelseks muutuda," sõnas ta.

"Kui on sõnum, et neid hakatakse järjest lihtsalt sulgema, siis see ei anna küll mingisugust head sõnumit mitte-eestlastele. Kindlasti see lõimumist üldiselt kuidagi ei toetaks. /.../ Sulgemine on väga radikaalne ja seda on väga raske ära kommunikeerida," leidis Kirss.

"Seda protsessi peab vaatama väga kooli põhiselt ja tegema detailse plaani, mida on võimalik hakata tegema. Vaadata, milline on üksikute koolide valmisolek, kuidas seal üldiselt meelsus ja suhtumine eestikeelsesse aineõppesse on," lõpetas Kirss.

Eestis on 74 venekeelset kooli

Vene keel õppekeelena on määratud kokku 74 statsionaarse õppega üldhariduskooli põhimääruses, vahendas ERR-ile haridusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb.

Kerb täpsustas, et neist koolidest Tartu Annelinna Gümnaasium, Kehra Gümnaasium, Sinimäe Põhikool on koolid, kus põhimääruse järgi võiks olla õpe ka vene keeles, kuid kõik õpilased on kas keelekümblusklassides või õpivad eesti õppekeeles. Vene keelt ühe õppekeelena pakkuvaid täiskasvanute gümnaasiume on viis.

Liitgümnaasiume, kus korraga toimib nii sajaprotsendiline eestikeelne õpe kui ka 60/40 mudeli alusel eestikeelne õpe on kokku üheksa. Need on Loksa, Jõhvi, Valga, Kehra, Kiviõli, Peipsi, Paldiski, Keila, Pärnu gümnaasiumid. 60/40 gümnaasiumiastmega koole on 27 ning need jäävad eelpool toodud 74 sisse.

Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles ütles eelmisel nädalal, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: